{"id":7716,"date":"2010-09-02T18:58:55","date_gmt":"2010-09-02T15:58:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7716"},"modified":"2010-09-05T16:02:07","modified_gmt":"2010-09-05T13:02:07","slug":"nadal-universumis-24-august-1-september","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7716","title":{"rendered":"N\u00e4dal universumis: 24. august- 1. september"},"content":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon<\/strong><\/em><\/p>\n

Galaktiline sotsialism<\/strong><\/p>\n

Lisa J. Kewley, David Rupke, H. Jabran Zahid, Margaret J. Geller, & Elizabeth J. Barton (2010). Metallicity Gradients and Gas Flows in Galaxy Pairs arXiv DOI: 1008.2204<\/a>

\"\"<\/a>

Kui kaks galaktikat kokkup\u00f5rkavad, sunnivad \u00fche galaktika tekitatud looded teise galaktika \u00e4\u00e4re metallivaese gaasi liikuma selle keskmesse. Foto: Brad Whitmore (STScI) ja NASA<\/p><\/div><\/p>\n

Astrof\u00fc\u00fcsikud on t\u00fckk aega kahtlustanud, et peab leiduma mingisugune mehhanism, mis vastutab galaktikate \u00e4\u00e4rtes leiduva metallivaese gaasi ning nende keskel asuva metallirikka gaasi segunemise eest. N\u00e4htuse olemasolust annab aimu tekkivate t\u00e4htede koostis. <\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on Hawaii \u00fclikooli teadlased protsessi uurinud v\u00f5ttes aluseks kaheksa spiraalgalaktikat, mille l\u00e4heduses on \u201cnaabergalaktika.\u201d Tuleb v\u00e4lja, et omavahel vastastikm\u00f5jus olevates galaktikates kulgeb gaasi segunemine kergemalt kui teistest isoleeritud galaktikates.<\/p>\n

Autoritelt: \u201cVaatlused kinnitavad esmakordselt, et metallilisuse gradient (muutumise m\u00e4\u00e4r \u00fche pikkus\u00fchiku kohta, toim.) omavahel vastastikm\u00f5jus olevate galaktikate puhul on s\u00fcstemaatiliselt erinev kui metallilisuse gradient isoleeritud spiraalgalaktikates. Meie tulemused viitavad sellele, et metallilisuse gradiendi ning galaktikate \u00fchinemiste -ja vastastikm\u00f5ju korral liikuva gaasi d\u00fcnaamika vahel on tugev seos<\/em>.\u201d<\/p>\n

Miks see toimub, pole veel selge, ent on sellegipoolest huvitav.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nGalactic Collisions Spread the Wealth.<\/a>
\n
\nK\u00fcpsetades supermassiivset musta auku.<\/strong><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te: \u201cMe n\u00e4itame oma uurimuses, et massiivsete protogalaktikate \u00fchinemisega kaasnevad tingimused gaasi koheseks kokkukukkumiseks supermassiivseks mustaks auguks ning sellega ei pea kaasnema eelnevalt galaktikate k\u00fclmemaks muutumine ning uute t\u00e4htede tekkimise aeglustumine. \u00dchinemise k\u00e4igus liikuma hakkav gaas tekitab tuumas ebastabiilse massiivse gaasiketta, mille mass on paar miljardit P\u00e4ikese massi. <\/em>
\n

\"\"<\/a>

Tuumas paikneva gaasiketta muutumine selle kollapsini. Tuumaketta pinnatihedus kaardid on n\u00e4idatud suurel (a-c, \u00fcleval) ning v\u00e4iksel skaalal (a-c, all.) Regioonide pinnatihedust kirjeldab logaritmiline v\u00e4rviskaala, kus eredamad piirkonnad on tihedamad. Foto: Nature<\/p><\/div>
\nSeej\u00e4rel surutakse 108 P\u00e4ikese massi kaaluv gaas kahe vastastiku asetseva koonusekujuliselt vaid 100,000 aasta jooksul v\u00e4hem kui \u00fche parsekise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga gaasipilveks. Pilv l\u00e4bib gravitatsioonilise kollapsi protsessi, mis viib massiivse musta augu tekkimiseni.<\/em>\u201d<\/p>\n

Kui v\u00e4ga vanade galaktikate keskmes asuvate supermassiivsete mustade aukude vaatlused on seni \u00f5igesti sooritatud, r\u00f5hutab see, et need v\u00f5ivad tekkida kiiremini, kui praegune teooria seda lubab. Uurimuse autorid on l\u00e4bi viinud simulatsiooni, mis arvestab teisi algseid tingimusi kui seni. Uues simulatsioonis tekivad supermassiivsed mustad augud t\u00f5epoolest tihedate gaasipilvede kollapsil ilma vaheetapita. Kuigi see klapib (enamalt jaolt) vaatlustega, on eelnevalt siiski arvatud, et gaasipilved ei ole piisavalt tihedad, et nendest v\u00f5iksid supermassiivsed mustad augud tekkida.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nRecipe for a supermassive black hole.<\/a>
\nSupermassive black holes spawned by galactic merger.<\/a>
\n
\nUurides tumeainet mustade aukude abil?<\/strong><\/p>\n

Mikhail Gorchtein, Stefano Profumo, & Lorenzo Ubaldi (2010). Probing Dark Matter with AGN Jets arXiv arXiv: 1008.2230v1<\/a><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te: \u201cMe uurime v\u00f5imalust, et tumeaine osakeste olemasolule viitavaid signaale on v\u00f5imalik leida aktiivsete galaktikate tuumadest (AGN) p\u00e4rinevate gammakiirte footonite spektris, mis tekivad AGN p\u00f5hjustatud k\u00f5rgete energiate osakeste hajumisel tumeaine t\u00f5ttu.<\/em>\u201d<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt, kui tumeaine eksisteerib teatud t\u00fc\u00fcpi osakesena, saaksime me j\u00e4reldada, et sellist t\u00fc\u00fcpi osakesed eksisteerivad selle p\u00f5hjal, kuidas AGN asuvast supermassiivse musta augu poolt tekitatud osakestevood k\u00e4ituvad. Muidugi juhul, kui me suudame aktiivset galaktika tuuma vaadelda ning selle k\u00e4itumist t\u00e4pselt ette ennustada.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\n Black Holes + Dark Matter = Light (New Scientist).<\/a><\/p>\n

K\u00f5rgete energiate \u2013ja osakestef\u00fc\u00fcsika <\/strong>
\n<\/em>
\nMuutuv peenstruktuuri konstant?<\/strong><\/p>\n

J. K. Webb, J. A. King, M. T. Murphy, V. V. Flambaum, R. F. Carswell, & M. B. Bainbridge (2010). Evidence for spatial variation of the fine structure constant arXiv arXiv: 1008.3907v1<\/a><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te: \u201cMe oleme eelnevalt esitlenud oma uurimust, et Kecki teleskoobi abil suure punanihke suunas tehtud kvasarispektri vaatluste kohaselt on peenstruktuuri konstant (alfa) v\u00e4iksem, kui seni arvatud. Uute ESO V\u00e4ga Suure Teleskoobi (VLT) poolt teises suunas tehtud, kuid endiselt punanihkest s\u00f5ltuva 153 vaatlusn\u00e4idise alusel on m\u00e4rgata samuti erinevust. Alfa tundub \u00fcldiselt olema suurem, kui varem arvatud.<\/em>\u201d<\/p>\n

See on selle ja ka eelmise n\u00e4dala \u00fcks kuumimaid teemasid. Ma oleksin arvatavasti pidanud selle paigutama astrof\u00fc\u00fcsika alla, ent peenstruktuuri konstandi muutusel on k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsikale liiga suur m\u00f5ju, et seda ignoreerida, kuna see iseloomustab elektromagnetiliste vastastikm\u00f5jude tugevust. Viimase aastak\u00fcmne jooksul on nii teoreetikute kui ka selle kohaste vaatluste l\u00e4biviijate hulgas k\u00e4inud suur vaidlus, kas peenstruktuuri konstant on \u00fcle\u00fcldse konstant<\/a>.<\/p>\n

Peenstruktuuri konstant<\/a> aitab kindlaks teha, kui tugevalt elektronid aatomitega seotud on. Seega, kui see oli varases universumis erinev kui praegu, peaksime me seda n\u00e4gema erinevate aatomite valguskiirgamise \u2013ja neelamise sageduste n\u00e4ol.

\"\"<\/a>

Me elame universumis \u00fchel \u00f5nnelikul ajal? Foto: NASA<\/p><\/div><\/p>\n

Webbi ja Kecki teleskoobi t\u00f6\u00f6r\u00fchm Hawaiil m\u00e4rkas esmakordselt, et \u03b1 ei pruugi olla konstant juba 1999. aastal. Alates sellest ajast on \u00fcle kogu maailma l\u00e4bi viidud mitmeid vastuolulisi vaatlusi. Kecki viimased tulemused on aga \u00fcpris segadusse viivad.<\/p>\n

Mil eelnevad vaatlused on viidanud sellele, et alfa v\u00f5ib ajutiselt muuutuda, n\u00e4itavad Webbi viimased vaatlused midagi muud. Peenstruktuuri konstant n\u00e4ib s\u00f5ltuvalt ruumi muutusest st. vaadates ajas tagasi \u00fches suunas, n\u00e4eme me v\u00e4iksemat peenstruktuuri konstanti ning vaadates ajas tagasi teises suunas n\u00e4eme me suuremat alfat. <\/p>\n

See on n\u00f5utuks tegev. Uurimuses ei ole midagi sellist, mis viitaksid mingisugusele s\u00fcstemaatilisele veale, kuid pole \u00fchtegi head teoreetilist p\u00f5hjust, mis seda selgitaks. Lisaks, kui Webbi uurimust s\u00f5ltumatult kinnitataks, t\u00e4hendaks see, et f\u00fc\u00fcsikaseadused ei ole igalpool universaalsed.<\/p>\n

On muidugi v\u00f5imalik, et me elame universumis \u00f5nnelikul ajal, mil peenstruktuuri konstant t\u00f6\u00f6tab lihtsalt v\u00f5rratult. Elektromagnetiline vastastikm\u00f5ju on t\u00e4pselt paras selleks, et elu ja aine saaks tekkida\u2026 ka on v\u00f5imalik, et see k\u00f5ik on \u00fcks suur eksitus.
\nVaata lisaks:
\nYe cannae change the laws of physics.<\/a><\/p>\n

\u00dcldrelatiivsus, Kvantgravitatsioon, jne.<\/strong><\/em><\/p>\n

Kui tugev on gravitatsioon?<\/strong><\/p>\n

Harold V. Parks, & James E. Faller (2010). A Simple Pendulum Determination of the Gravitational Constant Phys. Rev. Let arXiv: 1008.3203v2<\/a>\"\"<\/a><\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal f\u00fc\u00fcsikute seas \u00fcheks suurimaid sahinaid tekitanud uudiseks on Parksi ja Falleri l\u00e4bi viidud t\u00e4iendavad \u201cG<\/a>\u201d v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmised. Nende tulemuste kohaselt on gravitasiooni konstandi v\u00e4\u00e4rtus 6.67234\u2009\u00d7\u200910\u221211 m3 kg\u22121 s\u22122, m\u00e4\u00e4ramatusega 21\u2009p.p.m. <\/p>\n

Seega erineb uus m\u00f5\u00f5detud v\u00e4\u00e4rtus Jens Gundlachi ja Stephen Merkowitzi poolt 2000. aastal sooritatud viimasest t\u00e4psest <\/em>m\u00f5\u00f5tmisest tervelt 10 standardh\u00e4lvet. Kuidas see k\u00fcll juhtuda sai? Mitte keegi ei usu, et G v\u00e4\u00e4rtus muutub aja jooksul, aga miks me ei saa ikkagi teineteisega klappivaid tulemusi? See on t\u00f5sine ja veider k\u00fcsimus, millele mul vastust ei ole.<\/p>\n

Vaata lisaks:
\nG-whizzes disagree over gravity. <\/a>
\nMeasuring Gravity: Ain\u2019t Nothin\u2019 but a G Thing.<\/a> (parim pealkiri, mis v\u00e4lja m\u00f5eldud?).<\/p>\n

Autor: Sarah C. Kavassalis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon Galaktiline sotsialism Lisa J. Kewley, David Rupke, H. Jabran Zahid, Margaret J. Geller, & Elizabeth J. Barton (2010). Metallicity Gradients and Gas Flows in Galaxy Pairs arXiv DOI: 1008.2204 Astrof\u00fc\u00fcsikud on t\u00fckk aega kahtlustanud, et peab leiduma mingisugune mehhanism, mis vastutab galaktikate \u00e4\u00e4rtes leiduva metallivaese gaasi ning nende keskel asuva metallirikka gaasi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7716","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7716","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7716"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7716\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7716"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7716"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7716"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}