{"id":773,"date":"2007-09-03T16:55:49","date_gmt":"2007-09-03T16:55:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=773"},"modified":"2007-09-03T16:55:49","modified_gmt":"2007-09-03T16:55:49","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=773","title":{"rendered":"Kaheksa dimensiooni?"},"content":{"rendered":"<p><font size=\"2\"><strong><\/p>\n<p>Tume energia &#8211; m&uuml;stiline n&auml;htus, mida peetakse universumi kiireneva paisumise p&otilde;hjuseks, v&otilde;ib olla kahekse &quot;kiigemehanismi&quot; l&auml;bi vastastikm&otilde;jus oleva v&auml;lja tulemus. Nii arvavad v&auml;hemalt m&otilde;ned Soome ja Taani f&uuml;&uuml;sikud, kelle v&auml;itel on need v&auml;ljad seotud &uuml;he v&auml;ga kerge osakese l&auml;bi.<\/p>\n<p><\/strong><\/p>\n<p>Tumeda energia peamiseks v&otilde;istlejaks on kosmoloogiline konstant, mille p&otilde;hjal saab v&auml;ita, et kvantfluktuatsioonid vaakumis v&otilde;ivad luua kogu universumis &uuml;htlase energiatiheduse. On ka teine v&otilde;istlev teooria: negatiivse r&otilde;huga skalaarne v&auml;li, mille t&otilde;ukej&otilde;ud v&otilde;ib suurtel kaugustel &uuml;letada gravitatsioonilise t&otilde;mbumise. Erinevalt kosmoloogilisest konstandist v&otilde;ib see v&auml;li ajas muutuda ja nii saaks seletada, miks paisumine on olnud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne vaid viimase 5 miljardi aasta jooksul.<\/p>\n<p>See teooria eeldaks osakest, mille mass oleks elektroni omast 38 suurusj&auml;rku v&auml;iksem. Vaakumi fluktuatsioonid v&otilde;iks nii kerge osakesa aga minema p&uuml;hkida. Karl Enqvist kolleegidega pakub aga lahendust, mis on inspireeritud osakeste f&uuml;&uuml;sikast. Ideed nimetatakse &quot;kiigemehanismiks&quot;. Osakeste f&uuml;&uuml;sikas seletab see teooria neutriinode massi.<\/p>\n<p>Et aga seda teooriat rakendada kosmoloogias on vaja teooriasse sisse v&otilde;tta kaks osakest ja kaheksa! v&auml;lja. Need kaheksa v&auml;lja kaitsevad &uuml;liv&auml;ikese massiga osakest fluktuatsioonide eest. Lisaks sellele on s&uuml;steemis ka suur, umbes 1 TeV massiga osake. Kuigi kaheksa v&auml;lja v&otilde;ib tunduda veidi laest v&otilde;etuna, seletavad nad h&auml;sti universumi senist arengut.<\/p>\n<p>V&auml;ikese massiga osakese probleemi p&uuml;stitaja Josh Frieman nendib, et tumeda energia seletamine on keeruline probleem ja loodab, et kuigi teooria n&auml;ib viitavat kaheksale dimensoonile, v&otilde;ib lahendus siiski lihtsam olla.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p>Allikas: <em>Physics Review Letters<\/em><\/p>\n<p>physicsworld.com<\/p>\n<p><\/font><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tume energia &#8211; m&uuml;stiline n&auml;htus, mida peetakse universumi kiireneva paisumise p&otilde;hjuseks, v&otilde;ib olla kahekse &quot;kiigemehanismi&quot; l&auml;bi vastastikm&otilde;jus oleva v&auml;lja tulemus. Nii arvavad v&auml;hemalt m&otilde;ned Soome ja Taani f&uuml;&uuml;sikud, kelle v&auml;itel on need v&auml;ljad seotud &uuml;he v&auml;ga kerge osakese l&auml;bi. Tumeda energia peamiseks v&otilde;istlejaks on kosmoloogiline konstant, mille p&otilde;hjal saab v&auml;ita, et kvantfluktuatsioonid vaakumis v&otilde;ivad luua [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-773","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/773\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}