Laupäeval, 4. augustil kell 5:26 kohaliku aja järgi startis Cape Canaverali baasist Floridas kanderakett Delta II. Missiooni eesmärgiks on maanduda järgmise aasta 25. mail Marsil ja uurida Punase Planeedi põhjpoolsete piirkondade pinnast.<\/p>\n
Kuigi start oli edukas, muretsavad projektis osalevad teadlased eesotsas Barry Goldsteiniga siiski rohkem tulevase maandumise pärast. Kui kõik õnnestub, peaks Phoenixist saama esimene missioon, mille käigus jõutakse füüsiliselt Marsi vee (jääni), mis peaks paiknema otse pinnase all. Sellega üritatakse kindlaks teha, kas selle planeedi kaugpõhja tasandikud on kunagi olnud sobivad mikrobioloogilisele elule.<\/p>\n
Phoenixi kulgur on ehitatud 2001. aastal ärajäänud lennu jaoks valmistatu baasil. Viimase aasta jooksul on seel läbinud karmi katsetuste kadalipu. Selle käigus loodi võimalikult realistlikud tingimused ja sisuliselt tegid seadmed Maal läbi kogu missiooni.<\/p>\n
Kulguri robotkäe poolt kogutud proove analüüsitakse kohapeal vastavate seadmetega. Uuritakse vee ja süsiniku sisaldust proovides, selleks kuumutatakse neid väikeses ahjus ja analüüsitakse tekkinud auru. Proovidele lisatakse ka vett ja vaadeldakse nende lahuseid. Lisaks on kulguril veel kaamerad ja mikroskoobid ning ilmajaam. Nii saadakse andmeid alates hetkest, kui asutakse Marsile laskuma.<\/p>\n
Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n
Allikas: astronomy.com<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Laupäeval, 4. augustil kell 5:26 kohaliku aja järgi startis Cape Canaverali baasist Floridas kanderakett Delta II. Missiooni eesmärgiks on maanduda järgmise aasta 25. mail Marsil ja uurida Punase Planeedi põhjpoolsete piirkondade pinnast. Kuigi start oli edukas, muretsavad projektis osalevad teadlased eesotsas Barry Goldsteiniga siiski rohkem tulevase maandumise pärast. Kui kõik õnnestub, peaks Phoenixist saama esimene missioon, […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-774","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/774","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=774"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/774\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=774"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=774"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=774"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}