{"id":777,"date":"2007-09-10T15:36:03","date_gmt":"2007-09-10T12:36:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=777"},"modified":"2011-08-08T23:34:06","modified_gmt":"2011-08-08T20:34:06","slug":"valgusimpulsid-kontrollivad-bitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=777","title":{"rendered":"Valgusimpulsid kontrollivad bitte."},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\"><strong>Hollandi ja Jaapani teadlased on esimesed, kellel on &otilde;nnestunud muuta magneetilise m&auml;lubiti olekut, tulistades seda v&auml;ga l&uuml;hikese kestusega valgusimpulsiga. Erinevalt praegustest magnet-optilistest s&uuml;steemidest ei n&otilde;ua uus tehnoloogia v&auml;list magnetv&auml;lja, mist&otilde;ttu biti v&auml;&auml;rtust on v&otilde;imalik muuta 50 000 korda kiiremini kui seni.<\/strong><\/p>\n<p align=\"justify\">Enamasti salvestatakse infot magneetilistele k&otilde;vaketastele, kus biti v&auml;&auml;rtustele vastavad v&auml;ikeste kettapiirkondada magnetmomentide suunad &quot;alla&quot; ja &quot;&uuml;les&quot;. Andmeid loetakse magnettundliku elemendiga. Kirjutamiseks kuumutatakse bitti laseriga, misj&auml;rel moment vahetatakse, kasutades v&auml;ikese pooli tekitatud magnetimpulssi. <\/p>\n<p align=\"justify\">N&uuml;&uuml;d n&auml;itasid Hollandi Radboundi &Uuml;likooli&nbsp;ja Jaapani Nihoni &Uuml;likooli teadlased, et &uuml;ksik laserimpulss v&otilde;ib&nbsp;muuta &otilde;hukese magnetkile 5 &micro;m suuruse ala magneetilist olekut. Kusjuures v&auml;list magnetv&auml;lja pole tarvis rakendada.<\/p>\n<p align=\"justify\">Impulsi pikkus oli vaid 40 fs &#8211; palju l&uuml;hem kui magnetimpulsid praegustes k&otilde;vaketastes. Seni p<img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/light.jpg\" \/>eeti sellist kiirust v&otilde;imatuks, sest 2004. aastal&nbsp;m&auml;&auml;rati&nbsp;magnetl&uuml;litamise piirkiiruseks 2 ps.<\/p>\n<p align=\"justify\">Laserimpulss oli ringpolariseeritud, mist&otilde;ttu see tekitas materjalis intensiisvse, kuid v&auml;ikesele alale koondatud magnetv&auml;lja. Impulsi polarisatsiooniolekut muudeti kahe v&auml;&auml;rtuse vahel.<\/p>\n<p align=\"justify\">Kirjutamisprotsess on patenteeritud ja r&uuml;hma juht Theo Rasing on kindel, et see j&otilde;uab tootmisse. Siiski on vaja veel &uuml;letada mitmed takistused: tarvis on ehitada pisike laser, mis suudaks v&auml;ljastada tugevaid ringpolariseeritud impulsse; need impulsid tuleb fokuseerida 50 nm l&auml;bim&otilde;&otilde;duga alasse, mis on palju v&auml;iksem kui valguse lainepikkus. Rasingi arvates on need probleemid lahendatavad.<\/p>\n<p align=\"justify\">Koostas: Kaarel Piip<\/p>\n<p align=\"justify\">Allikas: <em>Physics Review Letters<\/em><\/p>\n<p align=\"justify\"><em>physicsworld.com<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hollandi ja Jaapani teadlased on esimesed, kellel on &otilde;nnestunud muuta magneetilise m&auml;lubiti olekut, tulistades seda v&auml;ga l&uuml;hikese kestusega valgusimpulsiga. Erinevalt praegustest magnet-optilistest s&uuml;steemidest ei n&otilde;ua uus tehnoloogia v&auml;list magnetv&auml;lja, mist&otilde;ttu biti v&auml;&auml;rtust on v&otilde;imalik muuta 50 000 korda kiiremini kui seni. Enamasti salvestatakse infot magneetilistele k&otilde;vaketastele, kus biti v&auml;&auml;rtustele vastavad v&auml;ikeste kettapiirkondada magnetmomentide suunad &quot;alla&quot; [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-777","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/777","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=777"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/777\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=777"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=777"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=777"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}