![\"PW-2015-04-16-Maciel-carbon-1\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/PW-2015-04-16-Maciel-carbon-1.jpg\")
<\/a>S\u00fcsiniku kogumise s\u00fcsteemi protot\u00fc\u00fcp.<\/p><\/div>\n
Kliima soojenemine on t\u00f5sine, t\u00e4htis ja igast aspektist k\u00e4sitlemist\u00a0v\u00e4\u00e4rt teema. Kliima soojenemise p\u00f5hjusena nimetatakse tavaliselt s\u00fcsinikdioksiidi suurenenud kontsentratsiooni atmosf\u00e4\u00e4ris. Lackner’i t\u00f6\u00f6r\u00fchm on loonud membraani, mida l\u00e4binud \u00f5hust seotakse\u00a010 – 50% s\u00fcsinikdioksiidist. Membraani t\u00f6\u00f6tavaks komponendiks on\u00a0vaik … t\u00e4psemalt\u00a0ioonvahetusvaik – vaigu positiivsed ioonid seovad s\u00fcsinikdioksiidi maksimaalselt \u00fcks s\u00fcsinikdioksiidi molekul iga positiivse laengu kohta. See protsess on niiskusetundlik selliselt, et vaik absorbeerib s\u00fcsinikdioksiidi kuivas \u00f5hus ja vabastavad selle niiskes \u00f5hus.\u00a0Materjal on juba k\u00e4ttesaadav, kuna seda kasutatakse vee puhastamisel ja pehmendamisel. Nii et p\u00f5him\u00f5tteliselt on v\u00f5imalik hakata atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikdioksiidist “puhastama”.<\/p>\n
Siiski, s\u00fcsinikdioksiidi kokku kogumine on vaid esimene etapp selles\u00a0protsessis. P\u00e4rast kokku kogumist tuleb see ka kusagile ladustada. Pealegi k\u00fcllastub filter m\u00f5ne tunni jooksul, misj\u00e4rel tuleb see viia niiskesse kohta, et s\u00fcsinikdioksiid uuesti eralduks.<\/p>\n
Olete te kunagi m\u00f5elnud, mitu tonni s\u00fcsinikdioksiidi eraldub \u00fche tonni s\u00f6e p\u00f5letamisel, ligikaudu? Kui kaevandame ja p\u00f5letame miljon tonni s\u00fctt ja tahame tekkinud s\u00fcsinikdioksiidi samasse auku maha matta, siis kas see on v\u00f5imalik? Neile k\u00fcsimustele on v\u00f5imalik vastata vaid kooliharidust appi v\u00f5ttes, proovige!<\/p>\n
Tahaks ka k\u00fcsida, et puud k\u00fcll kasvavad aeglaselt, aga nende massist moodustab s\u00fcsinik l\u00f5puks poole, mis on vastav parameeter uuele materjalile? Sest sellist infot hetkel ei ole.<\/p>\n
Seda,\u00a0kas kliima soojeneb, enam pigem ei vaidlustata. Keerulisem on muutuste p\u00f5hjustega – kas s\u00fc\u00fcdi on inimene v\u00f5i on tegemist looduslike protsessidega? Kui soojenemise p\u00f5hjuseks on inimtegevus, siis ehk on t\u00f5epoolest v\u00f5imalik ka see, et inimene kliimat jahutab. Aga idee atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikdioksiidist puhastamisest on igal juhul suurusj\u00e4rke \u00e4gedam, kui n\u00e4iteks j\u00f5gede teisipidi voolama sundimine.<\/p>\n
Allikas:<\/p>\n