{"id":779,"date":"2007-08-17T13:39:20","date_gmt":"2007-08-17T10:39:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=779"},"modified":"2010-03-29T09:57:36","modified_gmt":"2010-03-29T06:57:36","slug":"poorlevad-heeliksid-kosmosetolmus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=779","title":{"rendered":"P\u00f6\u00f6rlevad heeliksid kosmosetolmus"},"content":{"rendered":"<p><strong>P&ouml;&ouml;rlevad tolmupilved kosmoses v&otilde;ivad olla aluseks millelegi elu sarnasele, v&auml;hemalt niimoodi n&auml;itavad Venemaa,&nbsp; Saksamaa ja Austraalia teadlaste poolt l&auml;bi viidud arvutsimulatsioonis. Neist simulatsioonidest selgub, et teatud tingimustel v&otilde;ivad tolmuosakesed moodustada kaksikheelikseid, mis on sarnased DNA-le ja v&otilde;ivad jagunedes tekitada samast struktuurist kaks identset koopiat. Kuigi simulatsioonis aluseks olev tolm on anorgaaniline ja ei sisalda seet&otilde;ttu s&uuml;sinikup&otilde;hiseid molekule, mida leidub k&otilde;igis maapealsetes eluvormides, usuvad teadlased, et nende t&ouml;&ouml; tulemus annab vihje anorgaanilise elu v&otilde;imaluse kohta mujal universumis.<\/p>\n<p><\/strong> Vadim Tsytovich ja teised Venamaa Teaduste Akadeemia t&ouml;&ouml;tajad koos Max Plancki Maav&auml;lise F&uuml;&uuml;sika Instituudi ning Sidney &Uuml;likooli uurijatega modelleerisid t&auml;htedevahelise anorgaanilise tolmu k&auml;itumist plasmas, mis on olemuselt v&auml;ga kuum laetud osakestest koosnev gaas. Sellised plasmad on kosmoses tavalised ja v&otilde;ivad v&auml;lgukanalites ka maapeal esineda.<br \/>\n<strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P&ouml;&ouml;rlevad tolmupilved kosmoses v&otilde;ivad olla aluseks millelegi elu sarnasele, v&auml;hemalt niimoodi n&auml;itavad Venemaa,&nbsp; Saksamaa ja Austraalia teadlaste poolt l&auml;bi viidud arvutsimulatsioonis. Neist simulatsioonidest selgub, et teatud tingimustel v&otilde;ivad tolmuosakesed moodustada kaksikheelikseid, mis on sarnased DNA-le ja v&otilde;ivad jagunedes tekitada samast struktuurist kaks identset koopiat. Kuigi simulatsioonis aluseks olev tolm on anorgaaniline ja ei sisalda seet&otilde;ttu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-779","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/779","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=779"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/779\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=779"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=779"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=779"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}