{"id":780,"date":"2007-09-16T01:29:16","date_gmt":"2007-09-15T22:29:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=780"},"modified":"2011-08-08T23:33:58","modified_gmt":"2011-08-08T20:33:58","slug":"labipaistmatu-laats","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=780","title":{"rendered":"L\u00e4bipaistmatu l\u00e4\u00e4ts"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>V&otilde;ib tunduda, et l&auml;bipaistmatu matejal ei v&otilde;imalda valguse &uuml;lekannet. Hoolikalt ettevalmistatud laserkiire abil on aga Hollandi f&uuml;&uuml;sikutel &otilde;nnestunud hajumist kasutades fokusseerida valgus &uuml;hte punkti. See meetod v&otilde;imaldab saada pilte bioloogilistest objektidest, mis on peidetud l&auml;bipaistmatu kihi alla.<\/strong><br \/>\nTwente &Uuml;likooli teadlased Allard Mosk ja Ivo Vellekoop, teatavad, et neil pole mitte ainult &otilde;nnestunud lahendada l&auml;bipaistmatu keskkonna probleemi, vaid nad suudavad selle omadusi &auml;ra kasutada, et fokusseerida &uuml;hte punkti tuhat korda heledam valgus kui normaalse hajumise puhul.<br \/>\nAlustuseks laiendati laserkiirt l&auml;&auml;tse abil, seej&auml;rel lahutati kiire ristl&otilde;ige paljudeks segmentideks, l<strong><img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/Opaque(1).jpg\" \/><\/strong>astes kiire l&auml;bi vedelkristallmonitori (LCD). P&auml;rast laiendatud kiire uuesti normaalsesse l&auml;bim&otilde;&otilde;tu fokusseerimist lasti see l&auml;bi valgust tugevalt hajutava materjali digitaalkaamerasse.<br \/>\nMeetodi jaoks on &uuml;lioluline arvutiprogramm, mis anal&uuml;&uuml;sib kaamerasse j&otilde;udva valguse intensiivsust ja korrigeerib selle p&otilde;hjal LCD mustrit. Kui n&auml;iteks m&otilde;ni segment interfereerub kaamerasse j&otilde;udes teiste kiirtega destruktiivselt, muudab programm faasimodulaatori abil segmendi kulgu. Nii saavutatakse suurima v&otilde;imaliku heledusega kujutis.<br \/>\nLille v&auml;rske kroonlehe abil saavutati normaalsest hajunud valgusest 60 korda suurem heledus, titaandioksiidiga aga rohkem kui 1000 korda.<br \/>\nSellise heleda kiirega saaks l&auml;bipaistmatuid kihte skanneerida nagu elektronmikroskoobiga, kasutades neid l&auml;&auml;tsena. Siiski on vaja uuritava objekti taha kaamerat v&otilde;i muud detektorit heleduse optimeerimiseks. Hollandlased kavatsevas selle probleemiga tegelema hakata.<br \/>\nKoostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: Opt. Lett.<br \/>\n&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; physicsworld.com<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V&otilde;ib tunduda, et l&auml;bipaistmatu matejal ei v&otilde;imalda valguse &uuml;lekannet. Hoolikalt ettevalmistatud laserkiire abil on aga Hollandi f&uuml;&uuml;sikutel &otilde;nnestunud hajumist kasutades fokusseerida valgus &uuml;hte punkti. See meetod v&otilde;imaldab saada pilte bioloogilistest objektidest, mis on peidetud l&auml;bipaistmatu kihi alla. Twente &Uuml;likooli teadlased Allard Mosk ja Ivo Vellekoop, teatavad, et neil pole mitte ainult &otilde;nnestunud lahendada l&auml;bipaistmatu keskkonna [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-780","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/780","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=780"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/780\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}