{"id":781,"date":"2007-09-24T10:44:51","date_gmt":"2007-09-24T07:44:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=781"},"modified":"2010-03-29T09:55:46","modified_gmt":"2010-03-29T06:55:46","slug":"fuusikud-vahendavad-hooret-vaikestes-masinates","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=781","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud v\u00e4hendavad h\u00f5\u00f5ret v\u00e4ikestes masinates"},"content":{"rendered":"<p><strong>USA teadlased teatavad, et on selgitanud v&auml;lja, kuidas muuta mikroskoopilistes masinates esinev kleepumise sarnane h&otilde;&otilde;rdumine minimaalseks. Worcesteri Pol&uuml;tehnilise Instituudi teadlased Deli Liu ja Nancy Burnhan avastasid koost&ouml;&ouml;s pooljuhte tootva ettev&otilde;ttega r&auml;ni toorikkristalle uurides, et h&otilde;&otilde;rdumine on minimaalne pindade teatud kareduse puhul.<br \/>\n<\/strong>&quot;Kleepumine&quot; on probleemiks &uuml;liv&auml;ikestes seadmetes, kus see v&auml;hendab seadmete usaldusv&auml;&auml;rsust ja vastupidavust. See tekib, kui kapillaar, van der Waalsi ja elektrostaatilised j&otilde;ud &uuml;letavad struktuuri taastada p&uuml;&uuml;dvad j&otilde;ud. Efekt on m&auml;rgatavam v&auml;ikestes seadmetes suurema pindala &#8211; ruumala suhte t&otilde;ttu.<br \/>\nPraktikas kasutatakse kleepumisest vabanemiseks spetsiaalseid menetlusi pinnaenergia v&auml;hendamiseks ja suurte taastavate j&otilde;ududega komponente. M&otilde;ned teadlased on ka l&auml;bi viinud aegan&otilde;udvaid ja kalleid simulatsioone, mis peaks n&auml;itama, kuidas karedus kleepumist m&otilde;jutab. Liu meeskonnal on aga &otilde;nnestunud eksperimentaalselet n&auml;idata korrelatsiooni kareduse ja kleepumise vahel.<br \/>\nSelgus, et kleepumist p&otilde;hjustavad j&otilde;ud v&auml;henevad kareduse suurenemisel kiiresti, saavutavad miinimumi ja hakkavad siis j&auml;lle aeglaselt kasvama.<br \/>\nLiu ja kaast&ouml;&ouml;lised arvavad, et see on tingitud sellest, et t&auml;iesti siledal pinnal paiknevale teravikule m&otilde;jub tugevalt pinna t&otilde;mbej&otilde;ud. V&auml;ige karedus eemaldab tervavikku pinnast ja m&otilde;juvad j&otilde;ud on v&auml;iksemad. Liiga suur karedus tekitab aga uued t&otilde;mbej&otilde;ud.<br \/>\nTeadlaste s&otilde;nul paneb nende t&ouml;&ouml; tugeva aluse, v&auml;hendamaks kleepumist kareduse reguleerimise abil. Nad ei m&otilde;&otilde;tnud kleepumise v&auml;henemist arvuliselt, kuid nende mudel kirjeldab t&otilde;mbej&otilde;udude toimimist nanotehnoloogilistel kaugustel.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>Applied Physics Letters<br \/>\nphysicsworld.com<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA teadlased teatavad, et on selgitanud v&auml;lja, kuidas muuta mikroskoopilistes masinates esinev kleepumise sarnane h&otilde;&otilde;rdumine minimaalseks. Worcesteri Pol&uuml;tehnilise Instituudi teadlased Deli Liu ja Nancy Burnhan avastasid koost&ouml;&ouml;s pooljuhte tootva ettev&otilde;ttega r&auml;ni toorikkristalle uurides, et h&otilde;&otilde;rdumine on minimaalne pindade teatud kareduse puhul. &quot;Kleepumine&quot; on probleemiks &uuml;liv&auml;ikestes seadmetes, kus see v&auml;hendab seadmete usaldusv&auml;&auml;rsust ja vastupidavust. See tekib, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-781","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/781\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}