{"id":7818,"date":"2010-09-05T14:46:19","date_gmt":"2010-09-05T11:46:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7818"},"modified":"2010-09-05T15:23:00","modified_gmt":"2010-09-05T12:23:00","slug":"fundamentaalse-konstandi-vaartus-pole-alati-sama-olnud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7818","title":{"rendered":"Fundamentaalse konstandi v\u00e4\u00e4rtus pole alati sama olnud"},"content":{"rendered":"

Miljardeid aastaid tagasi oli elektromagnetilise interaktsiooni tugevus Universumi erinevates osades erinev. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid Austraalia f\u00fc\u00fcsikud uurides iidsetelt <\/strong>kvasaritelt<\/strong><\/a> tulevat valgust. Teadlased leidsid, et \u00fcks olulisimaid konstante, peenstruktuuri konstant\u00a0\u03b1<\/a>,\u00a0on muutunud nii ajas kui ka ruumis Suurest Paugust alates.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

L\u00f5unataevas VLT kohal. Pilt: ESO\/H H Heyer<\/p><\/div>\n

,,F\u00fc\u00fcsika aasta uudiseks” nimetatud avastus viitab taaskord sellele, et \u03b1 ei olegi siiski konstant. Kui uurimuse j\u00e4reldus t\u00f5esti t\u00f5ele vastab, rikub see Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria fundamentaalseid t\u00f5ekspidamisi. \u03b1 as\u00fcmmeetria, mida nimetatakse ka ,,Austraalia dipooliks,” v\u00f5ib meid viia l\u00e4hemale ka \u00fchtse f\u00fc\u00fcsikateooria loomisele ning heita valgust Universumi t\u00f5elisele olemusele, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Muutuva v\u00e4\u00e4rtusega konstant?<\/h3>\n

Peenstruktuuri konstant, mille v\u00e4\u00e4rtus on ligikaudu 1\/137, iseloomustab elektromagnetilise vastasm\u00f5ju tugevust ning\u00a0n\u00e4itab mil viisil elektronid aatomites ja molekulides seotud on. See on dimensioonitu number, mis teeb sellest veelgi fundamentaalsema konstandi kui n\u00e4iteks gravitatsiooni tugevus, valguse kiirus v\u00f5i elektronide laeng.<\/p>\n

Kuigi seda nimetatakse konstandiks, leidub ka h\u00e4id teoreetilisi p\u00f5hjuseid, miks \u03b1 peaks ajas v\u00f5i ruumis muutuma. Muutuva v\u00e4\u00e4rtusega \u03b1 v\u00f5iks n\u00e4iteks aidata lahendada f\u00fc\u00fcsika \u00fchte suurimat m\u00fcsteeriumit – kuidas koostada \u00fchtne teooria, mis kirjeldaks k\u00f5iki nelja vastasm\u00f5ju liiki: gravitatsiooni, elektromagnetismi ning n\u00f5rka ja tugevat vastasm\u00f5ju. Hetke parim teooria n\u00f5uab n\u00e4iteks \u00fchte lisa ruumidimensiooni, mille j\u00e4rele \u03b1 muutumisega ajas vajadus kaoks.<\/p>\n

1998. aastal hakkasid John Webb<\/strong> ja Victor Flambaum New South Wales’i \u00dclikoolist<\/strong> otsima t\u00f5estust \u03b1 muutumisele ajas, uurides kaugetelt kvasaritelt tulevat valgust. Kiirgus on neilt \u00fcliheledatelt kehadelt enne Maani j\u00f5udmist r\u00e4nnanud miljardeid aastaid ning l\u00e4binud teel iidseid gaasipilvi. Osa sellest valgusest on kindlatel lainepikkustel neeldunud, t\u00e4nu millele saab kindlaks teha nende gaasipilvede keemilise koostise. Just sellest neeldumisspektrist saabki tuletada \u03b1 v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n

Siiani on teadlaster\u00fchm uurinud sadu p\u00f5hjataeva kvasareid ning j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et miljardeid aastaid tagasi oli \u03b1 v\u00e4\u00e4rtus ligi 1\/100000 v\u00f5rra v\u00e4iksem kui praegu. Tulemus on aga vastuoluline ning k\u00f5ik f\u00fc\u00fcsikud seda seet\u00f5ttu ei aksepteeri.<\/p>\n

\u00dcllatus l\u00f5unataevas<\/h3>\n

Hiljuti uuris Webb koos kolleegida lisaks 153-e l\u00f5unataevas olevat kvasarit, kasutades selleks T\u0161iilis asuvat V\u00e4ga Suurt Teleskoopi (VLT<\/a>), ning j\u00f5udsid veelgi h\u00e4mmastavamate j\u00e4reldusteni. Leiti, et l\u00f5unataevas oli \u03b1 v\u00e4\u00e4rtus 10 miljardi aasta eest 1\/100000 v\u00f5rra suurem kui praegu. Sellise as\u00fcmmeetria juhuslikkuse t\u00f5en\u00e4osus on k\u00f5igest 1\/15000-st.<\/p>\n

\u03b1 ruumiline erinevus t\u00f5estab taaskord, et elektromagnetiline vastasm\u00f5ju rikub Einsteini ekvivalentsusprintsiipi – \u00fcht relatiivsuse nurgakivi, mille kohaselt \u03b1 v\u00e4\u00e4rtus peab igal ajal ja igas kohas olema sama. See rikkumine on aga hea uudis neile, kes otsivad viisi \u00fchtlustada k\u00f5iki nelja vastasm\u00f5ju \u00fchtseks k\u00f5ike seletavaks teooriaks, sest mitmed praegused juhtivad teooriad on ka ekvivalentsusprintsiibi kehtivuse vastu.<\/p>\n

Suur l\u00e4bimurre?<\/h3>\n

Wim Ubachs Amsterdami Vabast \u00dclikoolist nimetas avastust ,,F\u00fc\u00fcsika aasta uudiseks” ning lisas, et see toetab ka varasemaid tulemusi ning annab probleemile uue dimensiooni.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miljardeid aastaid tagasi oli elektromagnetilise interaktsiooni tugevus Universumi erinevates osades erinev. Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid Austraalia f\u00fc\u00fcsikud uurides iidsetelt kvasaritelt tulevat valgust. Teadlased leidsid, et \u00fcks olulisimaid konstante, peenstruktuuri konstant\u00a0\u03b1,\u00a0on muutunud nii ajas kui ka ruumis Suurest Paugust alates. ,,F\u00fc\u00fcsika aasta uudiseks” nimetatud avastus viitab taaskord sellele, et \u03b1 ei olegi siiski konstant. Kui uurimuse j\u00e4reldus […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7818","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7818\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}