{"id":782,"date":"2007-09-24T10:57:44","date_gmt":"2007-09-24T10:57:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=782"},"modified":"2007-09-24T10:57:44","modified_gmt":"2007-09-24T10:57:44","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=782","title":{"rendered":"Suri Suure Paugu unustatud isa"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>USA f&uuml;&uuml;sik Ralph Alpher, kelle teedrajavad arvutused viisid Suure Paugu kontseptsiooni tekkeni, suri 86 aasta vanuselt. Koost&ouml;&ouml;s George Gamowi ja Ralph Hermaniga tegi Alpher 1940. aastate l&otilde;pul esimesena katse arvutada elementide sisaldust universumi varajases arengustaadiumis ning samuti ennustas Suurest Paugust j&auml;&auml;nud kiirguse temperatuuri. Kuigi see taustkiirgus avastati 1964. aastal, j&auml;id Alpheri saavutused suuresti tunnustuseta.<\/strong><strong><img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/alpher.jpg\" \/><\/strong><br \/>\nRalph Alpher s&uuml;ndis 1921. aasta Washingtonis juudi perekonnas, &otilde;ppima asus ta Washingtoni &Uuml;likooli, kus tema doktorit&ouml;&ouml; juhendajaks sai Gamow. Koos asusid nad arvutama Suure Paugu k&auml;igus tekkinud elementide sisaldust universumis.<br \/>\nNad oletasid, et varajane universum oli v&auml;ga kuum ja t&auml;is neutroneid, aatomituumad tekkisid, kui neutroneid &uuml;kshaaval juurde haarati. Samal ajal tuumad ka lagunesid. Ometi ei suutnud algne teooria seletada k&otilde;igi keemiliste elementide p&auml;ritolu. Siiski t&auml;histasid nende arvutused kosmoloogia kui f&uuml;&uuml;sikaharu algust.<br \/>\nTulemused avaldati 1948. aastal. Kaasautoriks kutsuti Hans Bethe, kes k&uuml;ll t&ouml;&ouml;s praktiliselt ei osalenud, kuid v&otilde;imaldas&nbsp; autoriteks kirjutada &ldquo;Alpher, Bethe, Gamow&rdquo; (sarnasus kreeka t&auml;hestiku kolme esimese t&auml;hega).<br \/>\nM&otilde;ned kuud hiljem avaldasid Alpher ja Robert Herman t&ouml;&ouml;, mis ennustas, et Suure Paugu j&auml;&auml;nukkiirguse temperatuur on 5K. Hiljem avastati taustkiirgus temperatuuriga 2.7 K.<br \/>\n&Uuml;ks p&otilde;hjus, miks Alpher tunnustuseta j&auml;i, oli see, et ta lahkus komsoloogia alalt ja asus t&ouml;&ouml;le General Electricsi uurimiskeskusesse. Hiljem oli ta Union College&rsquo; emeriitprofessor. Aastal 2005. autasustati teda USA teadusauhinnaga (US National Medal of Science). Herman ja Alpher avaldasid 2005. aastal oma varjasest t&ouml;&ouml;st raamatu.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\n<em>Allikas: physicsworld.com<\/em>\n<\/div>\n<div align=\"justify\">&nbsp;<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA f&uuml;&uuml;sik Ralph Alpher, kelle teedrajavad arvutused viisid Suure Paugu kontseptsiooni tekkeni, suri 86 aasta vanuselt. Koost&ouml;&ouml;s George Gamowi ja Ralph Hermaniga tegi Alpher 1940. aastate l&otilde;pul esimesena katse arvutada elementide sisaldust universumi varajases arengustaadiumis ning samuti ennustas Suurest Paugust j&auml;&auml;nud kiirguse temperatuuri. Kuigi see taustkiirgus avastati 1964. aastal, j&auml;id Alpheri saavutused suuresti tunnustuseta. Ralph [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-782","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/782","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=782"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/782\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=782"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=782"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=782"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}