{"id":7821,"date":"2010-09-05T15:08:15","date_gmt":"2010-09-05T12:08:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7821"},"modified":"2010-09-05T15:08:15","modified_gmt":"2010-09-05T12:08:15","slug":"kaldus-tahed-selgitavad-tagurpidi-liikuvate-planeetide-olemasolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7821","title":{"rendered":"Kaldus t\u00e4hed selgitavad tagurpidi liikuvate planeetide olemasolu"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kaldus t\u00e4hed v\u00f5ivad aidata seletada, miks m\u00f5ned planeedid liiguvad oma orbiidil tagurpidi.<\/strong><\/p>\n<p>Planeetidel on kombeks moodustuda kettana, mis nende t\u00e4he ekvaatorit \u00fcmbritseb, ning liikuda oma orbiidil samas suunas kui t\u00e4ht p\u00f6\u00f6rleb. Viimasel ajal on aga teadlased avastanud ligi 10 t\u00e4hte, millede planeedid asuvad kallutatud orbiitidel\u00a0&#8211; osad neist nii ekstreemsed, et planeedid liiguvad tagurpidi. Mitmed teadlased pakkusid, et seesuguse k\u00e4itumise p\u00f5hjuseks on gravitatsiooniline vastasm\u00f5ju teiste planeetide v\u00f5i kaugete t\u00e4htedega, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20727765.200-tilting-stars-may-explain-backwards-planets.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/BackwardJupiter.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-7822\" title=\"BackwardJupiter\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/BackwardJupiter-300x212.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"212\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/BackwardJupiter-300x212.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/BackwardJupiter-250x176.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/BackwardJupiter.jpg 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Dong Lai<\/strong> ning kolleegid Cornelli \u00dclikoolist Ithacas, New Yorgis v\u00e4idavad aga, et gravitatsiooni ei tasu s\u00fc\u00fcdistada. Teadlased j\u00f5udsid t\u00e4nu arvutustele j\u00e4reldusele, et vasts\u00fcndinud t\u00e4he magnetv\u00e4li astub oma tekkivate planeetide kettaga, mis on elektrit juhtiv, vastasm\u00f5jusse, mist\u00f5ttu t\u00e4ht kaldub ning m\u00f5ningatel juhtudel ka \u00fcldse \u00fcmber p\u00f6\u00f6rdub.<\/p>\n<p>Veel ei ole teada kui tavaline see protsess on v\u00f5i kui paljusid ebatavalisi orbiite see teooria seletada v\u00f5iks. Lai s\u00f5nul v\u00f5is sama asi juhtuda ka meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Maa orbiit on P\u00e4ikese ekvaatori suhtes 7,2 kraadise nurga all, vihjates v\u00f5imalusele, et noor P\u00e4ike v\u00f5is veidi kallutuda.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg20727765.200-tilting-stars-may-explain-backwards-planets.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1008.3148\">Evolution of Spin Direction of Accreting Magnetic Protostars and Spin-Orbit Misalignment in Exoplanetary Systems<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kaldus t\u00e4hed v\u00f5ivad aidata seletada, miks m\u00f5ned planeedid liiguvad oma orbiidil tagurpidi. Planeetidel on kombeks moodustuda kettana, mis nende t\u00e4he ekvaatorit \u00fcmbritseb, ning liikuda oma orbiidil samas suunas kui t\u00e4ht p\u00f6\u00f6rleb. Viimasel ajal on aga teadlased avastanud ligi 10 t\u00e4hte, millede planeedid asuvad kallutatud orbiitidel\u00a0&#8211; osad neist nii ekstreemsed, et planeedid liiguvad tagurpidi. Mitmed teadlased [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7821","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7821","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7821"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7821\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7821"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7821"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7821"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}