{"id":783,"date":"2007-09-25T12:14:07","date_gmt":"2007-09-25T09:14:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=783"},"modified":"2010-03-29T09:55:32","modified_gmt":"2010-03-29T06:55:32","slug":"fuusika-kruusateel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=783","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsika kruusateel"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada f&uuml;&uuml;sikud on j&otilde;udnud uutele j&auml;reldustele k&otilde;vakatteta teedele tekkivate ebameeldivate lainete osas. Selgus, et lainete k&otilde;rgus ja vahekaugus on lihtsad funktsioonid teel liikuvate s&otilde;idukite kiirusest ja kaalust. <\/strong><br \/>\nSeni pole katsed nn. trepilisest teest hoiduda erilist vilja kandnud. Ainsaks praktiliseks abin&otilde;uks on kasutada raskeid masinaid, et siluda teepinda, see v&otilde;ib osutuda aga v&auml;ga kulukaks, eriti maapiirkondades, kus sellised teed on laialt levinud.<strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"64\" alt=\"\" width=\"136\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/ripples.jpg\" \/><\/strong><br \/>\nJim McElwaine Cambridge &Uuml;likoolist, Nicolas Taberlet &Eacute;cole Normale Sup&eacute;rieure de Lyon&rsquo;ist ja Stephen Morris Toronto &Uuml;likoolist katsid &uuml;mmarguse plaadi liivakihiga. Plaadi sai p&ouml;&ouml;rlema panna konstantse kiirusega umbes 0.6 p&ouml;&ouml;ret sekundis. Liivapinnale lasti kummiratas.<br \/>\nSelgus, et esimene laineke tekkis tavaliselt umbes k&uuml;mne p&ouml;&ouml;rde jooksul. Selle juurest hakkasid lainekesed edasi arenema.. <br \/>\nEksperimenti korrati, kasutades erinevat liiva ja isegi pikateralist riisi. &Uuml;llatuslikult materjali muutmine lainete tekkimist eriti ei m&otilde;jutanud.<br \/>\nKatsest ja arvutisimulatsioonist selgus, et lainete tekkimist m&otilde;jutavad vaid ratta kiirus, kaal pikkus&uuml;hiku kohta ja teralise materjali tihedus. Selgus, et s&otilde;idukite suurem kiirus tekitab kiiremini laineid ja raskemad rattad tekitavad v&auml;iksemaid laineid, sest suurem mass takistab liiva vertikaalset liikumist.<br \/>\nMcElwaine arvates algab lainete teke teepinna v&auml;ikestest ebatasasustest, kui ratas t&otilde;useb teepinnalt &otilde;hku ja langeb uuesti tagasi, l&uuml;kates osa teepinna materjali oma esialgsest asukohast k&otilde;rvale, nii tekib uus konarus jne.<br \/>\nTundub, et parim viis lainete v&auml;ltimiseks, on teha teepind v&otilde;ialikult tasaseks. Uurimismeeskonnale pakub aga huvi rohkem teine v&otilde;imalus: varustada s&otilde;idukid aktiivse vedrustusega, mis ei laseks sellel v&otilde;nkuda lainete tekkimisele vastaval sagedusel.<\/p>\n<p>Vaata videot eksperimendist: <a href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UHCJgh30kNE\">www.youtube.com\/watch?v=UHCJgh30kNE<\/a><br \/>\nKoostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: Physics Review Letters<br \/>\nphysicsworld.com\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suurbritannia, Prantsusmaa ja Kanada f&uuml;&uuml;sikud on j&otilde;udnud uutele j&auml;reldustele k&otilde;vakatteta teedele tekkivate ebameeldivate lainete osas. Selgus, et lainete k&otilde;rgus ja vahekaugus on lihtsad funktsioonid teel liikuvate s&otilde;idukite kiirusest ja kaalust. Seni pole katsed nn. trepilisest teest hoiduda erilist vilja kandnud. Ainsaks praktiliseks abin&otilde;uks on kasutada raskeid masinaid, et siluda teepinda, see v&otilde;ib osutuda aga v&auml;ga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-783","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=783"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/783\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=783"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}