{"id":784,"date":"2007-09-26T15:20:21","date_gmt":"2007-09-26T15:20:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=784"},"modified":"2007-09-26T15:20:21","modified_gmt":"2007-09-26T15:20:21","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=784","title":{"rendered":"Protsessorite jahutamine ioonidega"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Mikroprotsessorite kasvava v&otilde;imsuse t&otilde;ttu muutub arvutite jahutamine j&auml;rjest suuremaks probleemiks. USA teadlased on avastanud, et kiibi jahutamist saab muuta 2.5 korda t&otilde;husamaks, kui suunata sellele ioniseeritud &otilde;hu voog.<\/strong><br \/>\nEnamikku teisaldatavaid arvuteid jahutatakse vantilaatoriga, mis puhub &otilde;hku selle kuumadele osadele. Kuna aga &otilde;hk otse protsessori pinnal kipub paigale j&auml;&auml;ma, on selle meetodi efektiivsusel piirid.<br \/>\nIndiana Purdue &Uuml;likooli ja protsessoritootja Intel teadlased lahendasid selle probleemi ioniseeritud &otilde;hu voo abil, mis paneb ka paigalseisva kihi liikuma. Ehitati seade, mis suunab ioonid protsessori tagak&uuml;lge&nbsp; imiteeriva klaasplaadi kuuma punkti.<strong><img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/ions.jpg\" \/><\/strong><br \/>\nSeade koosneb kahest elektroodist &ndash; negatiivne elektrood asub plaadil, positiivne elektrood sellest paar millimeetrit eemal. Rakendatav k&otilde;rgepinge tekitab &otilde;hus ioone. Positiivselt laetud ioonid suunduvad elektriv&auml;lja t&otilde;ttu plaadile ja panevad tavaliselt statsionaarse &otilde;hukihi liikuma.<br \/>\nEksperimendis selgus, et kui seade oli sissel&uuml;litatud, suutis tavaline ventilaator jahutata kuuma ala 60 kraadilt 35 kraadini Celsiuse j&auml;rgi. Ilma selleta&nbsp; jahutas ventilaator vaid 55 kraadini.<br \/>\nUurijate s&otilde;nul parandavad ioonid soojus&uuml;lekannet 2.5 korda. Purdue teadlase Suresh Garimella s&otilde;nul on varasemad eksperimendid saavutanud vaid 50% efektiivsuse kasvu.<br \/>\nPraegu on t&ouml;&ouml;kindel seade veel liiga suur (l&auml;bim&otilde;&otilde;t 4mm) ja pinge liiga k&otilde;rge (4000 V), aga uurimisr&uuml;hm &uuml;ritab seda 1000 korda v&auml;iksemaks teha, et seda saaks praktikas kasutada. Praeguseks on saavutatud teemantiga kaetud elektroodide vahekauguseks 10 &micro;m ja t&ouml;&ouml;pinge p&uuml;sib k&uuml;mnete voldite piires. N&uuml;&uuml;d tuleb tehnoloogia piisavalt vastupidavaks muuta.<br \/>\nTehnoloogiale on taotletud ka patent ning arvutites loodetatakse seda kasutada hiljemalt kolme aasta p&auml;rast.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>Journal of Applied Physics<\/em><br \/>\n<em>physicsworld.com<\/em>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mikroprotsessorite kasvava v&otilde;imsuse t&otilde;ttu muutub arvutite jahutamine j&auml;rjest suuremaks probleemiks. USA teadlased on avastanud, et kiibi jahutamist saab muuta 2.5 korda t&otilde;husamaks, kui suunata sellele ioniseeritud &otilde;hu voog. Enamikku teisaldatavaid arvuteid jahutatakse vantilaatoriga, mis puhub &otilde;hku selle kuumadele osadele. Kuna aga &otilde;hk otse protsessori pinnal kipub paigale j&auml;&auml;ma, on selle meetodi efektiivsusel piirid. Indiana Purdue [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-784","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/784\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}