{"id":788,"date":"2008-01-19T23:10:15","date_gmt":"2008-01-19T20:10:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=788"},"modified":"2010-03-29T09:44:41","modified_gmt":"2010-03-29T06:44:41","slug":"kovaketaste-tehnoloogi-astub-sammu-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=788","title":{"rendered":"K\u00f5vaketaste tehnoloogi astub sammu edasi"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\">I<strong>BM-i f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja arendanud tehnoloogia, mis v&otilde;imaldab andmeid salvestada vaid &uuml;he aatomi suurustele &uuml;ksustele. Raua v&otilde;i mangaani aatomid asetatakse mittemagneetilisele &otilde;hukesele kilele. Kile ja aatomi vastasm&otilde;jude t&otilde;ttu on selle magnetmonent kindla suunaga. See v&otilde;ib osutada v&otilde;imalikuks luua tehnoloogiaid, mille salvestamistihedus on 1000 korda suurem kui praegustel k&otilde;vaketastel.<\/strong><br \/>\nAndmeid salvestatakse k&otilde;vaketta magneetilistele domeenidele, seadme andmemahule seab piiri domeeni suurus. Kui domeeni suurus on v&auml;iksem kui paark&uuml;mmend nanomeetrit, p&otilde;hjustavad soojusest tingitud fluktuatsioonid magneetumise suuna suvalist muutumist ja andmeid pole enam v&otilde;imalik salvestada.<br \/>\nN&uuml;&uuml;d on Andreas Heinrichil ja tema kolleegidel &otilde;nnestunud teha suur samm edasi, asetades &uuml;ksiku<img decoding=\"async\" alt=\"\" align=\"right\" src=\"\/pildid\/ibm.jpg\" \/> aatomi mittemagneetilisele vasknitriidpinnale niimoodi, et selle magnetmoment p&uuml;sib &uuml;hes kindlas suunas. Heinrichi v&auml;itel on nad esimesed, kellel on &otilde;nnestunud vaadelda magnetanisotroopsust &uuml;ksikus aatomis.<br \/>\nStruktuuri uurimine viis uurijad j&auml;reldusele, et anisotroopiat p&otilde;hjustab magneetilise aatomi ja tema naabrite vastastikm&otilde;ju.<br \/>\nSiiski on reaalsete seadmete loomiseni pikk tee. Ei ole veel selge endmete salvestamise t&auml;pne mehanism. Samuti on probleemiks see, et m&otilde;&otilde;tmised toimusid ebapraktiliselt madalal temperatuuril: 0.5 K.<br \/>\nAjakirja Science samas numbris teatas IBM-i teine uurimisr&uuml;hm, et nad on teinud avastuse, kuidas kasutada molekule loogiliste elementidena, mida saaks kasutada eriti v&auml;ikeste ja v&otilde;imsata kiipide loomisel. IBM-I Z&uuml;richi uurimiskeskusel &otilde;nnestus molekule &ldquo;sisse&rdquo; ja &ldquo;v&auml;lja&rdquo; l&uuml;litada ilma nende kuju muutmata, varem pole see &otilde;nnestunud. N&uuml;&uuml;d &uuml;ritatakse neid molekule loogikaseadmetes kasutada.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>Science<\/em><br \/>\n<em>physicsworld.com<\/em><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>IBM-i f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja arendanud tehnoloogia, mis v&otilde;imaldab andmeid salvestada vaid &uuml;he aatomi suurustele &uuml;ksustele. Raua v&otilde;i mangaani aatomid asetatakse mittemagneetilisele &otilde;hukesele kilele. Kile ja aatomi vastasm&otilde;jude t&otilde;ttu on selle magnetmonent kindla suunaga. See v&otilde;ib osutada v&otilde;imalikuks luua tehnoloogiaid, mille salvestamistihedus on 1000 korda suurem kui praegustel k&otilde;vaketastel. Andmeid salvestatakse k&otilde;vaketta magneetilistele domeenidele, seadme andmemahule [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-788","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/788\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}