{"id":790,"date":"2008-01-21T11:36:54","date_gmt":"2008-01-21T08:36:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=790"},"modified":"2010-03-29T09:44:32","modified_gmt":"2010-03-29T06:44:32","slug":"amblikmees-saab-reaalsuseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=790","title":{"rendered":"\u00c4mblikmees saab reaalsuseks?"},"content":{"rendered":"<p><strong>Gekod, &auml;mblikud ja koomiksikangelane &Auml;mblikmees n&auml;ivad eiravat gravitatsiooni, ronides m&ouml;&ouml;da siledaid seinu ja lagesid. N&uuml;&uuml;d v&auml;idab &uuml;ks Itaalia f&uuml;&uuml;sik, et inimesed suudaks s&uuml;siniknanotorudest valmistatud kost&uuml;&uuml;mi kandes sama teha. Nicola Pugno <em>Politecnico di Torino<\/em>&rsquo;st on v&auml;lja arvutanud, et kui seda materjali suudetaks raalselt valmistada, saaks vastavat &uuml;likonda kandev inimene ronida ohutult n&auml;iteks m&ouml;&ouml;da pilvel&otilde;hkuja siledat seina.<\/strong><br \/>\nGekode ja &auml;mblike v&otilde;ime kleepude tuleneb tuhandetest pisikestest kiududest nende jalgadel. Haarde tagavad kolm tegurit: kapillaarj&otilde;ud, mis on tingitud &otilde;hukesest vedelikukihist kiudude ja pinna vahel; van der Waalsi j&otilde;ust pinna ja kiudude molekulide vahel ja kiudude ning pinna mehaanilisest haakumisest. Erinevalt liimist v&otilde;imaldavad need j&otilde;ud jalga edasi liigutada ja tundub, et ei lase ka mustusel haakuda.<br \/>\nPugno s&otilde;nul saaks inimeste jaoks sarnaseid saapaid ja kindaid valmistada miljonitest nanotorudest, mis oleksid vaid 10 nm l&auml;bim&otilde;&otilde;duga. Tekkiv moodustis ise oleks umbes 1 cm paksune. Torukeste paksust ja vahet olevat v&otilde;imalik valida nii, et nad on n&auml;htavas valguses l&auml;bipaistvad.<br \/>\nOtsmised nanotorud hargnevad lehviku kujuliselt, tagades niimoodi miljoneid kontaktpunkte. Pugno arvates suudaks juba &uuml;ks selline l&otilde;im kanda inimese raskust, nendega kaetud kindad aga &uuml;le 1000 kg.<br \/>\nKa v&auml;idab ta, et materjal oleks isepuhastuv, sest s&uuml;siniktorukesd on h&uuml;drofoobsed. K&auml;e edasiliigutamine peaks &otilde;igeid v&otilde;tteid teades olema k&uuml;llalt kerge, sest iga &uuml;ksiku punkti adhesioonij&otilde;ud on k&uuml;llalt n&otilde;rgad.<br \/>\nKuigi &Auml;mblikmehe kost&uuml;&uuml;mi idee tundub liiga suurejooneline, on mitmed teadlased kleepuvaid materjale juba valmistanud, seda k&uuml;ll pol&uuml;meeridest mitte nanotorudest. Samuti on loodud ka harulusi nanotorusid.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>Journal of Physics: Condensed Matter<br \/>\nphysicsworld.com<br \/>\n<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gekod, &auml;mblikud ja koomiksikangelane &Auml;mblikmees n&auml;ivad eiravat gravitatsiooni, ronides m&ouml;&ouml;da siledaid seinu ja lagesid. N&uuml;&uuml;d v&auml;idab &uuml;ks Itaalia f&uuml;&uuml;sik, et inimesed suudaks s&uuml;siniknanotorudest valmistatud kost&uuml;&uuml;mi kandes sama teha. Nicola Pugno Politecnico di Torino&rsquo;st on v&auml;lja arvutanud, et kui seda materjali suudetaks raalselt valmistada, saaks vastavat &uuml;likonda kandev inimene ronida ohutult n&auml;iteks m&ouml;&ouml;da pilvel&otilde;hkuja siledat seina. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-790","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/790\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}