{"id":791,"date":"2008-01-23T12:33:06","date_gmt":"2008-01-23T09:33:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=791"},"modified":"2010-03-29T09:44:24","modified_gmt":"2010-03-29T06:44:24","slug":"modifitseeritud-gravitatsioon-ei-nai-toimivat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=791","title":{"rendered":"Modifitseeritud gravitatsioon ei n\u00e4i toimivat"},"content":{"rendered":"<div align=\"justify\"><strong>Teooria, et Newtoni gravitatsiooniseadus ei toimi astronoomilistel kaugustel korrektselt, v&otilde;is saada Itaaliast tehtud uuringute p&otilde;hjal &uuml;mber l&uuml;katud. Lorenzo <em>Iorio Universit&agrave; di Bari<\/em>&rsquo;st arvutas v&auml;lja, et modifitseeritud gravitatsiooniseadus ei sobi Merkuuri ja Maa orbiitidega.<\/strong><br \/>\nEt koostada &quot;teooriat k&otilde;ige kohta&rdquo;, peavad f&uuml;&uuml;sikud v&auml;lja uurima, miks gravitatsioon on palju suurusj&auml;rke n&otilde;rgem kui kolm &uuml;lej&auml;&auml;nud fundamentaalj&otilde;udu. &Uuml;ks teooria on, et gravitatsioon lekib lisadimensioonidesse.<br \/>\nSamas on enamike teooriate kohaselt need dimensioonid&nbsp; vaid umbes millimeetri suurused. M&otilde;ned teadlased v&auml;idavad aga teisiti ja arvavad, et just see v&otilde;ib p&otilde;hjustada gravitatsiooni kummalist k&auml;itumist suurtel kaugustel. N&auml;iteks olid NASA Pioneer 10 ja 11 trajektoorid kummalised, kui nad p&auml;ikeses&uuml;steemist lahkusid.<br \/>\nIorio paneb need ideed aga kahtluse alla. Ta kontrollis arvutustega, kui palju m&otilde;jutaksid erinevad modifikatsioonid ajas muutuvat Maa ja Merkuuri orbiidi periheeli &ndash; p&auml;ikesele l&auml;himat punkti.<br \/>\nF&uuml;&uuml;sikud saavad simuleerida periheeli muutumist ajas, kasutades Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriat, kuid alati on tulnud teha v&auml;ikseid parandusi, et tulemusi vaatlusandmetega sobitada. Iorio kontrollis, kas nn. Yukawa modifikatsioonidest tulenevad efektid on piisavalt v&auml;ikesed, et sobituda erinevustega simulatsioonide ja vaatlusandmete vahel.<br \/>\nSelgus, et sobisid ainult need muutused, mis olid tehtud kaugustel alla &uuml;he k&uuml;mnendiku Maa ja P&auml;ikese vahelisest kaugusest. Samas hoiatas itaallane, et modifitseeritud gravitasiooniteeoria &uuml;mberk&uuml;kkamiseks on vaja rohkem t&otilde;endeid. Seda kinnitab ka Portugali f&uuml;&uuml;sik Orfeu Bertolami, ta &uuml;tleb, et muutus gravitatsioonis m&otilde;jutab kogu orbiiti mitte anult periheeli.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>physicsworld.com<\/em>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teooria, et Newtoni gravitatsiooniseadus ei toimi astronoomilistel kaugustel korrektselt, v&otilde;is saada Itaaliast tehtud uuringute p&otilde;hjal &uuml;mber l&uuml;katud. Lorenzo Iorio Universit&agrave; di Bari&rsquo;st arvutas v&auml;lja, et modifitseeritud gravitatsiooniseadus ei sobi Merkuuri ja Maa orbiitidega. Et koostada &quot;teooriat k&otilde;ige kohta&rdquo;, peavad f&uuml;&uuml;sikud v&auml;lja uurima, miks gravitatsioon on palju suurusj&auml;rke n&otilde;rgem kui kolm &uuml;lej&auml;&auml;nud fundamentaalj&otilde;udu. &Uuml;ks teooria on, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-791","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/791","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=791"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/791\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=791"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=791"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=791"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}