{"id":793,"date":"2008-01-22T10:46:28","date_gmt":"2008-01-22T07:46:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=793"},"modified":"2010-03-29T09:44:27","modified_gmt":"2010-03-29T06:44:27","slug":"footonid-seovad-aatomeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=793","title":{"rendered":"Footonid seovad aatomeid"},"content":{"rendered":"<p><strong>USA f&uuml;&uuml;sikutel on &otilde;nnestunud siduda kaks aatomiiooni, mis on teineteisest meetri kaugusel. S&uuml;steem, mis kasutab esimesena footoneid aatomite sidumiseks, v&otilde;ib saada teerajajaks kvantinfov&otilde;rkude rajamisel.<br \/>\n<\/strong>Erinevalt klassikalistest bittidest, mis omavad v&auml;&auml;rtust 0 v&otilde;i 1, v&otilde;ivad kvantbitid omandada v&auml;&auml;rtusi, mis on superpositsioon 0 ja 1 v&auml;&auml;rtustest. Lisaks saab kahte kvantbitti siduda selliselt, et m&otilde;&otilde;tes &uuml;he v&auml;&auml;rtuse, saab teada ka teise oma. <br \/>\nIdeealis v&otilde;iks kvantbittie salvestamiseks kasutada aatomeid, mis p&uuml;sivad stabiilsed pikkade ajavahemike v&auml;ltel, ning aatomite sidumiseks footoneid. N&uuml;&uuml;d on Marylandi &Uuml;likooli teadlane Chris Monroe koos kaast&ouml;&ouml;listega Michigani &Uuml;likoolist n&auml;idanud, et kahe eraldiseisva aatomi poolt teineteise suunas kiiratud footonid v&otilde;ivad keskel kohtudes aatomid siduda.<br \/>\nKatse k&auml;igus paigutati kaks iooni teineteisest meetri kaugusele ja ergastati nad k&otilde;rgemale energiatasemele. Hetke p&auml;rast langevad ioonid tagasi &uuml;hele kahest&nbsp; eraldiseisvast energiatasemest ja kiirgavad footoni, mille sagedus n&auml;itab, millise energiatasemega on tegu. Footonid suunatakse fiiberoptilisse kiudu.<br \/>\nKui footonitel on sama sagedus, siis nad interfereeruvad kohtumisel. Kui kiir uuesti kaheks jagatakse, saadakse k&uuml;ll teada aatomite olekud, kuid konkreetset olekut ei saa konkreetse aatomiga siduda. Seega j&auml;&auml;b kaks v&otilde;imalust ja ioonid on seotud.<br \/>\nSeotuse t&otilde;estamiseks uuriti ioone laseritega, l&auml;htudes sellest, et s&otilde;ltuvalt olekust helendavad nad erinevalt. Varem pole seotust nii suurel kaugusel saavutatud.<br \/>\nParaku on praktiline kasutamine veel raske, sest seotuse tekkimise t&otilde;en&auml;osus on vaid 10<sup>-9<\/sup>. Samuti tekib fiiberkius suur footonite kadu. Praegu otsitakse v&otilde;imalust kasutada sellise sagedusega footoneid, mida oleks lihtsam &uuml;le kanda.<\/p>\n<p>Koostas: Kaarel Piip<br \/>\nAllikas: <em>Nature<br \/>\nphysicsworld.com<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA f&uuml;&uuml;sikutel on &otilde;nnestunud siduda kaks aatomiiooni, mis on teineteisest meetri kaugusel. S&uuml;steem, mis kasutab esimesena footoneid aatomite sidumiseks, v&otilde;ib saada teerajajaks kvantinfov&otilde;rkude rajamisel. Erinevalt klassikalistest bittidest, mis omavad v&auml;&auml;rtust 0 v&otilde;i 1, v&otilde;ivad kvantbitid omandada v&auml;&auml;rtusi, mis on superpositsioon 0 ja 1 v&auml;&auml;rtustest. Lisaks saab kahte kvantbitti siduda selliselt, et m&otilde;&otilde;tes &uuml;he v&auml;&auml;rtuse, saab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-793","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/793","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=793"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/793\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=793"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=793"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=793"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}