{"id":794,"date":"2007-09-19T01:20:59","date_gmt":"2007-09-18T22:20:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=794"},"modified":"2010-03-29T09:55:54","modified_gmt":"2010-03-29T06:55:54","slug":"maa-voib-elada-ule-paikese-punase-hiiu-faasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=794","title":{"rendered":"Maa v\u00f5ib elada \u00fcle P\u00e4ikese punase-hiiu faasi"},"content":{"rendered":"

Viie miljardi aasta pärast lõppeb Päikesel otsa vesinik ning Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks<\/a>. Selle käigus suurenevad meie kodutähe mõõtmed tuhandeid kordi ning üpriski kindlasti neelab paisuv hiid enda alla oma lähimad kaaslased Merkuuri ja Veenuse. Maa saatuse kohta pole veel täit selgust, kuid nüüd andis Napoli observatooriumi teadlase, Roberto Silvotti<\/a>, juhitud rahvusvaheline uurimisrühm Maale uut lootust.<\/p>\n

<\/strong>Teadlased tegid oma avastuse tähe V 391 Pegasi vaatlemisel,<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/td>\n<\/tr>\n
Planeedi kukkumine tähte<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

mis on juba 100 miljonit aastat olnud kääbustäht, enne seda oli ta aga punane hiid (tähtede evolutsioonist saad lugeda siit<\/a>). Teadlased leidsid, et planeedid, mis paiknevad päikese-sarnasele tähele lähemal kui 2 AÜ (astronoomiline ühik, 1 AÜ on võrdne Päikese ja Maa vahelise keskmise kaugusega), võivad pääseda hävingust. V 391 Pegasi lõpetas oma hiiu faasi väliskihis oleva vesiniku "eemalepuhumisega" ning praegu on ta B-tüüpi alamkääbus<\/a> ning põletab oma tuumas leiduvat heeliumi ja süsinikku.<\/p>\n

Üle seitsme aasta kestnud vaatluste tulemusena tehti 97% tõenäosusega kindlaks, et tähest umbes 1.7 AÜ kaugusel peaks paiknema maa-sarnane planeet, mille vanus peab olema üle 10 miljardi aasta. Arvutuste abil tehti kindlaks, et enne tähe hiiu faasi paiknes planeet kõigest 1 AÜ kaugusel. Sellest johtuvalt tehti sarnase stenaariumi arvutused ka Maa kohta, mis näitasid, et Maa võiks Päikese hiiu faasi ajal eemalduda Päikesest umbes 0.5 AÜ võrra s.t. 1.5 AÜ kaugusele.<\/p>\n

See avastus ei anna küll veel täielikku kindlust Maa saatuse kohta kuid võimaldab teha tulevasi ennustusi veelgi täpsemalt. Sellele vaatamata ei ole mõtet teha Maal 10 miljardi aastase tasuvusega kinnisvarainvesteeringuid, sest Maa elamistingimused muutuvad kindlasti talumatuteks. V 391 Pegasi kaaslase temperatuur on praegu näiteks ligi 200 kraadi Celsiuse järgi juures.<\/p>\n

Koostas:      Tiit     Sepp<\/p>\n

Allikas:          Nature<\/em> 449<\/strong> 189<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viie miljardi aasta pärast lõppeb Päikesel otsa vesinik ning Päike hakkab paisuma punaseks hiiuks. Selle käigus suurenevad meie kodutähe mõõtmed tuhandeid kordi ning üpriski kindlasti neelab paisuv hiid enda alla oma lähimad kaaslased Merkuuri ja Veenuse. Maa saatuse kohta pole veel täit selgust, kuid nüüd andis Napoli observatooriumi teadlase, Roberto Silvotti, juhitud rahvusvaheline uurimisrühm Maale uut […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-794","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/794","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=794"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/794\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=794"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=794"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=794"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}