{"id":796,"date":"2007-10-11T00:18:21","date_gmt":"2007-10-10T21:18:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=796"},"modified":"2010-03-29T09:55:11","modified_gmt":"2010-03-29T06:55:11","slug":"salakaval-vaakum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=796","title":{"rendered":"Salakaval vaakum"},"content":{"rendered":"<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0in\"><strong>Kas vaakumis leiduvad osakese-antiosakese paarid v&otilde;ivad hakata soovimatult m&otilde;jutama LHC t&ouml;&ouml;d?<\/strong><\/p>\n<p>Kaasaegne f&uuml;&uuml;sika on n&auml;idanud, et ideaalne vaakum sarnaneb pigem pulbitsevale virtuaalsete osakeste merele kui kujutelmale rahulikust t&uuml;hjusest. Kiirendieksperimentides v&otilde;ivad vaakumis alati leiduvad osakese-antiosakese paarid neelata osa algse kiire energiast. M&otilde;nel juhul ongi see katse eesm&auml;rgiks, vahel aga t&uuml;&uuml;tuks h&auml;irivaks faktoriks. CERNis k&auml;ivitatava Suure Hadronite Kiirendi (LHC, Large Hadron Collider) t&ouml;&ouml;d v&otilde;ib antud n&auml;htus m&auml;rgatavalt h&auml;irima hakata. Kui vastassuundades liikuvad ioonid interakteeruvad vaid sel moel, et kutsuvad m&ouml;&ouml;dudes esile elektron-positron paari tekke, v&otilde;ib elektron vabaneda positroni haardest ja liituda &uuml;hega ioonidest ning kallutada selle k&otilde;rvale planeeritud trajektoorist. Kiiendi seinaga p&otilde;rkudes eraldub aga soojust, mitte palju aga ehk piisavalt h&auml;irimaks madalatemperatuursete &uuml;lijuhtmagnetite t&ouml;&ouml;d. Selle selgitamiseks on teadlased viinud l&auml;bi vastava katse Relativistlike Raskete Ioonide Kiirendil (RHIC, Relativistic Heavy Ion Collider), 6.3TeV vaseioonidega m&otilde;&otilde;deti eraldunud soojuse v&otilde;imsuseks 0.0002W. CERNi teadlase John Jowetti s&otilde;nul v&otilde;ib seotud-vaba osakestepaari (elektron on seotud iooniga, positron vaba) teke p&otilde;hjustada m&auml;rksa t&otilde;sisema efekti LHC t&ouml;&ouml;s. Niisuguste paaride tekket&otilde;en&auml;osus on v&otilde;rdeline kii\/rendatavate osakeste tuumalaengu seitsmenda astmega. LHC raskete ioonide katsetes hakatakse kasutama plii-ioone tuumalaenguga Z=82, vasel Z=29. Arvestades lisaks Suures Hadronite Kiirendis kasutatavaid k&otilde;rgemaid energiaid (574 Tev plii tuuma kohta) ennustatakse seotud-vaba osakestepaari tekkest p&otilde;hjustatud soojuseralduse v&otilde;imsuseks umbes 25W. Ehkki liiga v&auml;he et valgustada t&ouml;&ouml;lauda, v&otilde;ib see olla piisav soojendamaks 1.9K temperatuuril t&ouml;&ouml;tavaid &uuml;lijuhtmagneteid &uuml;le &uuml;lijuhtivuse kriitilise temperatuuri.<\/p>\n<p style=\"MARGIN-BOTTOM: 0in\">Loe ka Bruce <em>et al<\/em>., Physical Review Letters, 5 October 2007<br \/>\nAllikas: Physics News Update<br \/>\nToimetas: Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas vaakumis leiduvad osakese-antiosakese paarid v&otilde;ivad hakata soovimatult m&otilde;jutama LHC t&ouml;&ouml;d? Kaasaegne f&uuml;&uuml;sika on n&auml;idanud, et ideaalne vaakum sarnaneb pigem pulbitsevale virtuaalsete osakeste merele kui kujutelmale rahulikust t&uuml;hjusest. Kiirendieksperimentides v&otilde;ivad vaakumis alati leiduvad osakese-antiosakese paarid neelata osa algse kiire energiast. M&otilde;nel juhul ongi see katse eesm&auml;rgiks, vahel aga t&uuml;&uuml;tuks h&auml;irivaks faktoriks. CERNis k&auml;ivitatava Suure Hadronite [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-796","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=796"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/796\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}