{"id":797,"date":"2007-10-12T01:28:44","date_gmt":"2007-10-11T22:28:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=797"},"modified":"2011-08-08T23:33:37","modified_gmt":"2011-08-08T20:33:37","slug":"stern-gerlachi-efekti-analoog-kiraalsetel-molekulidel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=797","title":{"rendered":"Stern-Gerlachi efekti analoog kiraalsetel molekulidel"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 0in;\"><strong><font face=\"DejaVu Sans, sans-serif\">&Scaron;<\/font>veitsi ja Hiina f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud meetodi kiraalsete molekulide eraldamiseks. Kui Stern-Gerlachi katses kasutatakse magnetv&auml;lja sorteerimaks aatomeid nende spinnoleku j&auml;rgi, siis kiraalsete molekulide jaoks etendab seda rolli laserivalgus.<\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0in;\">Kiraalseteks nimetatakse keemiliselt koostiselt identseid kuid aatomite paigutuselt teineteise peegelpilti kujutavaid molekule, seda illustreerib n&auml;ide vasak- ja parempoolse keermega kruvidest. Niisugustel ainetel on suur t&auml;htsus meditsiinis, nimelt on mitmetel ravimitel soovitud f&uuml;sioloogiline toime vaid kindla kiraalsuse (k&auml;elisuse) korral. Christoph Bruder ja Yong Li Baseli &Uuml;likoolist koost&ouml;&ouml;s Chang-Pu Suniga Hiina Teaduste Akadeemiast t&ouml;&ouml;tasid v&auml;lja erinevak&auml;eliste molekulide omadusel valgusele erinevalt reageerida p&otilde;hineva mooduse nende eraldamiseks. Meetod eeldab molekulide kolme Rabi siiret (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Rabi_cycle\">Rabi cycle<\/a>), mida kutsutakse esile vastavasagedusliku laserivalgusega. Kaks siiret peavad m&otilde;lema k&auml;elisuse puhul olema identsed, kolmas aga erinevak&auml;elistel molekulidel 180-kraadilise faasinihkega, teoorias p&otilde;hjustab viimane nende erineva k&otilde;rvalekalde monokromaatses laserivalguses. Lisaks on see meetod tundlik spinnoleku suhtes, mis v&otilde;imaldaks molekulid sorteerida spinni ja kiraalsuse j&auml;rgi nelja ossa. Siiski esineb vaid v&auml;ikesel osal huvipakkuvatest ainetest kolm&nbsp; vajalikku Rabi siiret, lisaks peavad molekulid enne eraldamist olema sobivalt orienteeritud, mis omakorda eeldab madalate temperatuuride kasutamist. Need kaalutlused seavad esialgu praktilistele rakendustele piirangud, k&uuml;ll v&auml;&auml;rib see p&otilde;him&otilde;tteline v&otilde;imalus suurt teoreetilist huvi.\n<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0in;\">Loe ka: Phys. Rev. Lett. <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e130403\">Generalized Stern-Gerlach Effect for Chiral Molecules<\/a><br \/>\nAllikas: Physicsworld<\/p>\n<p>Toimetas: Erik Randla<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0in;\">&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&Scaron;veitsi ja Hiina f&uuml;&uuml;sikud on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud meetodi kiraalsete molekulide eraldamiseks. Kui Stern-Gerlachi katses kasutatakse magnetv&auml;lja sorteerimaks aatomeid nende spinnoleku j&auml;rgi, siis kiraalsete molekulide jaoks etendab seda rolli laserivalgus. Kiraalseteks nimetatakse keemiliselt koostiselt identseid kuid aatomite paigutuselt teineteise peegelpilti kujutavaid molekule, seda illustreerib n&auml;ide vasak- ja parempoolse keermega kruvidest. Niisugustel ainetel on suur t&auml;htsus meditsiinis, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-797","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/797","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=797"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/797\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=797"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=797"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=797"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}