{"id":798,"date":"2007-10-15T14:14:18","date_gmt":"2007-10-15T11:14:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=798"},"modified":"2011-08-08T23:33:30","modified_gmt":"2011-08-08T20:33:30","slug":"aatomite-josephsoni-vool","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=798","title":{"rendered":"Aatomite Josephsoni vool"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nJeff Steinhauer ja kolleegid Iisraeli Tehnoloogiainstituudist registreerisid esmakordselt&nbsp; Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral.<\/p>\n<p><\/strong>Kvantmehaanika seadused lubavad osakestel tunneleeruda l&auml;bi klassikalises k&auml;sitluses &uuml;letamatute t&otilde;kete. Juhul, kui elektronid l&auml;bivad kahte &uuml;lijuhtivat keskkonda eraldavat &otilde;hukest isolaatorit, kannab n&auml;htus Josephsoni efekti nime, vastavat voolu nimetatakse Josephsoni vooluks, kusjuures viimase suund ostsilleerub, kui siire on alalispingestatud, alalisvool kulgeb pingestamata siirde korral. Josephsoni vahelduvvoolu on t&auml;heldatud ka heeliumiaatomite juures, Jeff Steinhauer ja kolleegid registreerisid esmakordselt&nbsp; Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral. Nad kasutasid oma katses Bose-Einsteini kondensaadi (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Bose-Einstein_condensate\">BEC<\/a>) olekus rubiidiumi aatomeid, mis eraldati potentsiaalibarj&auml;&auml;rina toimiva laserikiire abil kahte ossa. Kiire nihutamine tasakaaluasendist veidi k&otilde;rvale tekitab nullist erineva keemilise potentsiaali (&uuml;hel pool l&auml;heb aatomitel kitsaks), intuitiivselt v&otilde;iks arvata, et tunnelefekt taastab tasakaaluolukorra, kuid Steinhaueri katses kulges niisugusel juhul analoogselt Josephsoni efektiga osakeste vool m&otilde;lemas suunas. Alalisvoolu tekitamiseks tuli kiirt pidevalt liigutada kiirusega alla 40 mikromeetri sekundis. Avastatud n&auml;htus pakub v&otilde;imaluse &uuml;litundlike p&ouml;&ouml;rlemissensorite loomiseks ja ka keemilise potentsiaali etaloni kehtestamiseks.<\/p>\n<p>Loe ka: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/physics\/archive\/02_atom_mol_2007.html\">Nature 449<\/a><br \/>\nAllikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas: Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jeff Steinhauer ja kolleegid Iisraeli Tehnoloogiainstituudist registreerisid esmakordselt&nbsp; Josephsoni efektina interpreteeritava massi alalisvoolu rubiidiumiaatomite korral. Kvantmehaanika seadused lubavad osakestel tunneleeruda l&auml;bi klassikalises k&auml;sitluses &uuml;letamatute t&otilde;kete. Juhul, kui elektronid l&auml;bivad kahte &uuml;lijuhtivat keskkonda eraldavat &otilde;hukest isolaatorit, kannab n&auml;htus Josephsoni efekti nime, vastavat voolu nimetatakse Josephsoni vooluks, kusjuures viimase suund ostsilleerub, kui siire on alalispingestatud, alalisvool kulgeb [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-798","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/798\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}