{"id":7997,"date":"2010-09-09T00:32:27","date_gmt":"2010-09-08T21:32:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7997"},"modified":"2010-09-10T00:56:53","modified_gmt":"2010-09-09T21:56:53","slug":"nadal-universumis-2-september-9-september","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7997","title":{"rendered":"N\u00e4dal universumis: 2. september – 9. september"},"content":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon<\/strong><\/em><\/p>\n

Mis supernoovast 1987A j\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud\u00b7?<\/strong><\/p>\n

France, K., McCray, R., Heng, K., Kirshner, R., Challis, P., Bouchet, P., Crotts, A., Dwek, E., Fransson, C., Garnavich, P., Larsson, J., Lawrence, S., Lundqvist, P., Panagia, N., Pun, C., Smith, N., Sollerman, J., Sonneborn, G., Stocke, J., Wang, L., & Wheeler, J. (2010). Observing Supernova 1987A with the Refurbished Hubble Space Telescope Science DOI: 10.1126\/science.1192134<\/a>
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object>
\nHubble’i kosmoseteleskoobi poolt tehtud supernoovast 1987A tehtud vaatlused aastatel 1994-2006.<\/p>\n

1987. aastal taevasse ilmunud supernoova on vaieldamatult \u00fcks k\u00f5ige rohkem uuritud supernoovasid. Hubble kosmoseteleskoobi abil kogutud vanade andmete p\u00f5hjal on aga v\u00f5imalik 1987A j\u00e4\u00e4nuste kohta sellegipoolest veel uusi aspekte leida. Tuleb v\u00e4lja, et supernoova tuuma poolt tekitatud gaasi l\u00f6\u00f6klained muudavad seda \u00fcmbritsevat ringikujulist tolmupilve eredamaks. See ei pruugi meie arusaamist gravitatsioonilisest kollapsist kuidagi eriti parandada, ent pakub nauditavat vaatepilti.<\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\n“‘Lost years’ end for backyard supernova.”<\/a><\/p>\n

K\u00fclvates aegruumi magnetv\u00e4lju\u00b7?<\/strong><\/p>\n

Mahajan, S., & Yoshida, Z. (2010). Twisting Space-Time: Relativistic Origin of Seed Magnetic Field and Vorticity Physical Review Letters, 105 (9) DOI: 10.1103\/PhysRevLett.105.095005<\/a><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te\u00b7:
\nMe demonstreerime, et t\u00e4ielikult ideaalne mehhanism, mis tuleneb erirelatiivsuse n\u00f5uete poolt p\u00f5hjustatud aegruumi h\u00e4lvetest, v\u00f5ib topoloogilisi piiranguid eirata, mis muidu keelavad ideaalses mitterelativistlikus d\u00fcnaamikas magnetv\u00e4lja tekke (\u00fcldistatud vedelike p\u00f6\u00f6rlemise mudel<\/a>). Uus mehhanism, mis tekib mittehomogeensete v\u00e4ljade voolust ning mittehomogeensest entroopiast, on universaalne ning on piisav isegi n\u00f5rkade relativistlike voogude tekitamiseks.
\n<\/em>
\nMa pean \u00fctlema, et see kokkuv\u00f5te ei ole minu arvates eriti loogiline. Erirelatiivsus ei p\u00f5hjusta mingisuguseid “aegruumi h\u00e4lbeid,” seega ei ole ma t\u00e4ielikult kindel, mida nad selle all m\u00f5tlevad, aga alustab algusest. E.N.Parker <\/strong>kirjutas 1979. aastal raamatu “Cosmical Magnetic Fields: Their Origin and Their Activity,<\/a>” milles k\u00e4sitleti, nagu pealkiri viitab kosmilisi magnetv\u00e4lju, eriti neid, mis eksisteerivad astronoomiliste kehade sees. Mitmeid aastak\u00fcmneid hiljem, 2002. aastal avaldas Lawrence Widrow veidi v\u00e4iksema mahulise t\u00f6\u00f6 pealkirjaga “Origin of galactic and extragalactic magnetic fields<\/a>“, kus ta m\u00e4rgib \u00e4ra, et:
\n
\nSuure hulga vaatluste tulemused viitavad sellele, et magnetv\u00e4lju leidub k\u00f5ikides galaktikates ja galaktikateparvedes… Siiski j\u00e4\u00e4b fundamentaalne k\u00fcsimus magnetv\u00e4lju p\u00f5hjustavate d\u00fcnamote olemuse kui ka v\u00e4ljade algse p\u00e4ritolu v\u00f5i “seemne” kohta ebaselgeks.
\n<\/em><\/p>\n

L\u00f5puks avaldasid Kulsrud<\/strong> ja Zweibel <\/strong>2008. aastal \u00fcpris p\u00f5hjaliku uurimuse “On the origin of cosmic magnetic fields<\/a>“, mis l\u00f5ppeb s\u00f5nadega:
\n
\nMeie j\u00e4relduse kohaselt tekivad kosmilised magnetv\u00e4ljad mingisuguste \u00fcrgsete mehhanismide t\u00f5ttu ja on algselt keskmise v\u00e4ljatugevusega, mille tugevus kasvab praeguse v\u00e4\u00e4rtuseni galaktikaketta d\u00fcnamo t\u00f5ttu. Sama d\u00fcnamo m\u00e4\u00e4rab ka nende praeguse kuju ja struktuuri. Algp\u00f5hjuse mehhanisme ei ole veel piisavalt uuritud ning ka magnetv\u00e4ljade tugevuse v\u00f5imenduse p\u00f5hjus on veel v\u00e4ga lahtine.
\n<\/em>
\nSee toob meid p\u00f5him\u00f5tteliselt aastasse 2010. K\u00f5ik varasemad uurimist\u00f6\u00f6d kasutasid kosmilise magnetv\u00e4lja p\u00e4ritolu selgitamisel “mitteideaalseid mehhanisme,” mille abil selgitati erinevaid magnetv\u00e4ljade “k\u00fclvamisstsenaariume.” Praeguse uurimuse autorid l\u00e4henevad asjale aga teisest k\u00fcljest.<\/p>\n

\t\u00dcldistatud vedeliku p\u00f6\u00f6rlemise saab tekitada t\u00e4ielikult ideaalse d\u00fcnaamika korral, senikaua, kuni d\u00fcnaamika on selges\u00f5naliselt seotud erirelatiivsusele alluva aegruumiga. \u00dcldistatud vedeliku p\u00f6\u00f6rlemine tekitatakse sellisel juhul erirelatiivsuse tekitatud mittehomogeense voolu ning mittehomogeense entroopia vahelise vastastikm\u00f5jude muutustest.<\/em><\/p>\n

Autorid r\u00e4\u00e4givad vedelike p\u00f6\u00f6rlemisest magnetismi asemel sellep\u00e4rast, et “magnetv\u00e4ljade ning vedelike voolavuse vahel on matemaatilised ning d\u00fcnaamilised sarnasused.” See v\u00f5ib hea strateegia olla. Seega, mis muutused\u00b7? <\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt lisavad nad vedelike d\u00fcnaamikale lihtsalt erirelatiivsuse tingimused ning rajanevad oma uurimuse selle ja magnetismi analoogiale. Sellel ei ole midagi tegemist aegruumi h\u00e4lvetega, kuna “aegruumi” konseptsioon eksisteerib ainult erirelatiivsuses ning \u00fcldrelatiivsuses… nii et erirelatiivsuse lisamine ei “tekita seal h\u00e4lbeid.” Samamoodi v\u00f5ib topoloogia k\u00f5rvale heita, kuna tegelikult esines see s\u00f5na terves uurimuses ainult \u00fche korra.<\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\nOrigin of magnetic fields may lie in special relativity’s spacetime distortions.<\/a><\/p>\n


\nStaatilised universumid ei sure iial<\/strong><\/p>\n

No nad lihtsalt ei sure…<\/p>\n

David F. Crawford (2010). Observational evidence favours a static universe arXiv : 1009.0953<\/p>\n

Lihtsalt nii tore, et juba piisavalt palju<\/em> inimesi ei kirjuta t\u00e4nap\u00e4eval “v\u00e4sinud-valguse kosmoloogiast<\/a>” ega “staatilistest universumitest<\/a>.” Veidi rohkem kui 40 lehek\u00fcljega suudab see paha poiss k\u00f5ik kosmoloogilised vaatlused, mis v\u00e4sinud-valguse ja staatilise universumi mudelid \u00fcmber l\u00fckkavad, oma eesm\u00e4rgi kohaselt \u00fcmber t\u00f5lgendada. Ohh\u00b7! Ja ta suudab selle k\u00e4igus lahendada ka p\u00e4ikeseneutriinode probleemi<\/a>. Oh seda r\u00f5\u00f5mu, tuleb v\u00e4lja, et 1930. aastate astrof\u00fc\u00fcsikal oli \u00f5igus.<\/p>\n

Oota natukene… ei, see on lihtsalt asjade uuesti \u00fcle leierdamine, mis t\u00fckk-t\u00fckk aega tagasi juba \u00fcmber l\u00fckati.<\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\nNon-Expanding Cosmology Attempts To Oust Big Bang Theory.<\/a>
\n<\/p>\n

K\u00f5rgete energiate -ja osakestef\u00fc\u00fcsika<\/strong><\/em><\/p>\n

Ma arvan, et see n\u00e4dal ei olnud k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsikas just v\u00e4ga tulemusterikas, nii et juhatan teile lihtsalt k\u00e4tte k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsiku Jon Butterworthi<\/strong> uue ajaveebi “Elu ja F\u00fc\u00fcsika<\/a>” The Guardianis. <\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\nPeter Higgs, UCL and the Right Honorable William Waldegrave.<\/a>
\n
\n\u00dcldrelatiivsus, kvantgravitatsioon jne.<\/strong><\/em><\/p>\n

Varane universum oli kaootiline\u00b7?<\/strong><\/p>\n

Katrin Gelfert, & Adilson E. Motter (2010). (Non)Invariance of Dynamical Quantities for Orbit Equivalent Flows Communications in Mathematical Physics : 10.1007\/s00220-010-1120-x <\/a>\"\"<\/a><\/p>\n

Adilson Motter<\/strong>:
\nKlassikalise \u00fcldrelatiivsusteooria kohaselt l\u00e4bis varane universum kokkut\u00f5mbumise ja paisumise suunas l\u00f5putult palju v\u00f5nkeid… See v\u00f5ib t\u00e4hendada, et universumi varane kujunemine, kuid mitte tingimata selle praegune olek, oli v\u00e4ga tihedalt seotud suure paugu poolt seatud algsete tingimustega… Me oleme n\u00fc\u00fcd kindlaks teinud tingimused, mil kaose n\u00e4itajad olid relativistlikult muutumatud.<\/em><\/p>\n

K\u00f5lab h\u00e4sti\u00b7!<\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\n Researchers show that the big bang was followed by chaos.<\/a><\/p>\n

Aegruum on kahedimensiooniline… kvantgravitatsiooni skaalal<\/strong><\/p>\n

Steven Carlip (2010). The Small Scale Structure of Spacetime arXiv arXiv: 1009.1136v1 <\/a><\/p>\n

Teoreetikud usuvad \u00fcldiselt, et v\u00e4ikesel skaalal on aegruum kahedimensiooniline. Miks see t\u00e4pselt nii on, on t\u00e4pselt sama suur m\u00fcsteerium kui kvantgravitatsioon, ent m\u00f5ningad k\u00fcljed hakkavad vaikselt selgeks saama.<\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te\u00b7:
\n “Ma v\u00f5tan kokku seni kogutud t\u00f5endid sellisest “spontaansest dimensioonide v\u00e4hendamisest” ning soovitan uut lisaargumenti, mis p\u00e4rineb Wheeler-DeWitti v\u00f5rrandi tugeva paarsuse piirangust. Kui see kirjeldus vastab tegelikkusele, loob see v\u00e4ikese skaala kvantaegruumi ja kosmoloogilise k\u00e4itumise vahel p\u00f5neva seose.”<\/em><\/p>\n

Tegu on v\u00e4ga hea uurimusega, mis lisab senisele ka m\u00f5ningaid uusi tahke ning on seega v\u00e4\u00e4rt lugemist.<\/p>\n

Vaata lisaks\u00b7:
\nWhy Spacetime on the Tiniest Scale May Be Two-Dimensional.<\/a><\/p>\n

Autor: Sarah C. Kavassalis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon Mis supernoovast 1987A j\u00e4rele on j\u00e4\u00e4nud\u00b7? France, K., McCray, R., Heng, K., Kirshner, R., Challis, P., Bouchet, P., Crotts, A., Dwek, E., Fransson, C., Garnavich, P., Larsson, J., Lawrence, S., Lundqvist, P., Panagia, N., Pun, C., Smith, N., Sollerman, J., Sonneborn, G., Stocke, J., Wang, L., & Wheeler, J. (2010). Observing Supernova […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7997","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7997","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7997"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7997\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7997"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7997"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7997"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}