{"id":801,"date":"2007-10-19T00:25:43","date_gmt":"2007-10-18T21:25:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=801"},"modified":"2010-03-29T09:54:11","modified_gmt":"2010-03-29T06:54:11","slug":"juhtmepuntra-fuusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=801","title":{"rendered":"Juhtmepuntra f\u00fc\u00fcsika"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nCalifornia &Uuml;likooli teadlased selgitasid kuidas tekivad n&ouml;&ouml;ripuntrad ja miks k&otilde;rvaklappide juhe taskus s&otilde;lme l&auml;heb.<\/strong><\/p>\n<p>Dorian M. Raymer ja Douglas E. Smith California &Uuml;likoolist uurisid juhuslikku s&otilde;lmede teket pesumasina trumlit meenutava seadmega, mida kasutati n&ouml;&ouml;rijuppide ringi ajamiseks. Selgus, et k&uuml;mme t&auml;isp&ouml;&ouml;ret on piisav tekitamaks 50% t&otilde;en&auml;osusega s&otilde;lme. Viimaste liigi m&auml;&auml;ramine osutus m&otilde;neti keerukamaks, pealtn&auml;ha v&auml;ga erinevad n&ouml;&ouml;ripusad v&otilde;ivad sisaldada samav&auml;&auml;rseid s&otilde;lmi ja vastupidi. &Otilde;nneks on sellele k&uuml;simusele p&uuml;hendatud terve matemaatika haru. Idee on n&ouml;&ouml;riotsad (m&otilde;ttes) omavahel &uuml;hendada, et ei oleks v&otilde;malik s&otilde;lmi lahti siduda ega juurde tekitada. Kui kaks niisugust otsteta sasipundart saab n&ouml;&ouml;ri l&auml;bi l&otilde;ikamata samasuguseks s&otilde;rmitseda, on nende s&otilde;lmed identsed. 1983 aastal v&otilde;ttis samas California &Uuml;likoolis matemaatik Vaughan Jones kasutusele n&uuml;&uuml;dseks tema nime kandvad pol&uuml;noomid, mis on defineeritavad mistahes s&otilde;lme jaoks. Tegemist ei ole siiski t&auml;iusliku kirjeldusega, sest m&otilde;ned erinevad keerulised s&otilde;lmed annavad sama Jonesi pol&uuml;noomi, ent lihtsamate puhul on vastavus &uuml;ks&uuml;hene. Raymer ja Smith kasutasid viimast asjaolu pildistades p&ouml;&ouml;rdtrumlist v&auml;lja v&otilde;etud n&ouml;&ouml;ripuntraid ja leides enda kirjutatud arvutiprogrammi abil piltide p&otilde;hjal Jonesi pol&uuml;noomid. M&otilde;ne tuhande ts&uuml;kli jooksul esinesid k&otilde;ik 14 v&otilde;imalust, kus n&ouml;&ouml;r p&otilde;imub &uuml;mber enda seitse v&otilde;i v&auml;hem korda. S&otilde;lmede f&uuml;&uuml;sika p&otilde;hjalik tundmine aitaks kaasa nende tekke selgitamisele DNA molekulidesse, ehkki viimase n&auml;htuse p&otilde;hjused erinevad oluliselt juhuslikust j&otilde;ust, mida Smith ja Raymer kasutasid. Raymeri s&otilde;nul on nende katse eelk&otilde;ige &uuml;he Murphy seaduse teaduslik t&otilde;estus, juhe l&auml;heb alati taskus s&otilde;lme.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencenews.org\/articles\/20071013\/mathtrek.asp\">sciencenews.org<\/a><br \/>\nToimetas: Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>California &Uuml;likooli teadlased selgitasid kuidas tekivad n&ouml;&ouml;ripuntrad ja miks k&otilde;rvaklappide juhe taskus s&otilde;lme l&auml;heb. Dorian M. Raymer ja Douglas E. Smith California &Uuml;likoolist uurisid juhuslikku s&otilde;lmede teket pesumasina trumlit meenutava seadmega, mida kasutati n&ouml;&ouml;rijuppide ringi ajamiseks. Selgus, et k&uuml;mme t&auml;isp&ouml;&ouml;ret on piisav tekitamaks 50% t&otilde;en&auml;osusega s&otilde;lme. Viimaste liigi m&auml;&auml;ramine osutus m&otilde;neti keerukamaks, pealtn&auml;ha v&auml;ga erinevad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-801","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=801"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/801\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}