{"id":802,"date":"2007-10-21T15:18:13","date_gmt":"2007-10-21T12:18:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=802"},"modified":"2010-03-29T09:52:27","modified_gmt":"2010-03-29T06:52:27","slug":"naerulohkudest-ja-riidekortsudest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=802","title":{"rendered":"Naerulohkudest ja riidekortsudest"},"content":{"rendered":"


\nIgal aastal auhindab ajakiri The Annals of Improbable Research<\/a> ühte teadustööd Ebanoobli Preemiaga (i.k Ig Nobel Prize – sõnademäng kombinatsiooniga ignoble = not noble ja Nobel).<\/strong><\/p>\n

Uurimuse edu kriteeriumiks on võime lugeja esmalt naerma ja siis mõtlema panna – kohaselt on auhinnakarikal kujutatud munast kooruvat kana, kes sama muna teisest otsast sööb.
\n\"\"
\nSelle aasta preemia füüsika kategoorias pälvisid Harvardi Ülikooli matemaatik Lakshminarayanan Mahadevan ja Tsiili Santiago Ülikooli füüsik Enrique Cerda Villablanca kortsumist käsitleva töö eest. Nende loodud teooria ennustab materjali omaduste põhjal sellesse tekkivate kortsude arvu ja suurust ning selgitab muu hulgas, miks tekivad vananedes kurrud esmalt otsmikule ja põsesarnadele, kus nahk õhem ja luustikule lähemal on. Mahadevan on niisuguse tunnustuse üle mõneti üllatunud: "Miks ei või heal tasemel teadus samas lõbus olla, meie töö on lihtsalt üks näide sellest." Praktiliselt poolelt võivad uurimuses tuletatud võrrandid leida kasutust näiteks riide liikumise arvutisimulatsioonide loomisel. <\/p>\n

Allikas: sciencenews.org<\/a>
\nToimetas: Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igal aastal auhindab ajakiri The Annals of Improbable Research ühte teadustööd Ebanoobli Preemiaga (i.k Ig Nobel Prize – sõnademäng kombinatsiooniga ignoble = not noble ja Nobel). Uurimuse edu kriteeriumiks on võime lugeja esmalt naerma ja siis mõtlema panna – kohaselt on auhinnakarikal kujutatud munast kooruvat kana, kes sama muna teisest otsast sööb. Selle aasta preemia […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-802","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/802","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=802"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/802\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=802"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=802"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=802"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}