{"id":803,"date":"2007-10-23T13:24:50","date_gmt":"2007-10-23T10:24:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=803"},"modified":"2010-03-29T09:54:49","modified_gmt":"2010-03-29T06:54:49","slug":"relativistlikust-termodunaamikast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=803","title":{"rendered":"Relativistlikust termod\u00fcnaamikast"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nErirelatiivsusteooria annab reeglid ruumi- ja ajavahemike teisendamiseks vaadatuna suurel kiirusel liikuvast tausts&uuml;steemist. Kuid kuidas teiseneb temperatuur?<br \/>\n<\/strong><br \/>\nMida n&auml;itab gaasi suhtes peaaegu valguse kiirusel liikuva vaatleja termomeeter (loomulikult ei vaadelda siin h&otilde;&otilde;rdumise efekte) ja mida paigalseisja oma? K&uuml;simusele vastamiseks tuleb esmalt kokku leppida temperatuuri definitsioon. James Clerk Maxwell avaldas 1866 aastal tulemuse, mille kohaselt alluvad gaasiosakeste kiirused Gaussi jaotusele, kuid missugusena paistab viimane kiiresti m&ouml;&ouml;duvale vaatlejale? Augsburgi ja Sevilla &Uuml;likoolide teadlased leidsid, et k&otilde;ige paremini kirjeldab seda J&uuml;ttneri jaotusfunktsioon. Arusaadavatel p&otilde;hjustel pole l&auml;bi viidud eksperimenti, kus reaalselt gaasi suhtes relativistliku kiirusega liikuv termomeeter temperatuuri m&otilde;&otilde;daks, tulemused p&auml;rinevad numbrilistest simulatsioonidest. Ilmneb, et termod&uuml;naamilisel tasakaalul s&auml;ilib erirelatiivsusteoorias t&auml;hendus ainult ruumiliselt piiratud s&uuml;steemides. Ka selgub, et temperatuur on v&otilde;imalik Lorentzi teisendustel invariantse statistilise suurusena defineerida, teiste termod&uuml;naamika m&otilde;istete, nagu entroopia, jaoks on olukord keerulisem. Uurimuse &uuml;he kaasautori, J&ouml;rn Dunkeli, s&otilde;nul v&otilde;ivad m&otilde;ned astrof&uuml;&uuml;sikalised s&uuml;steemid pakkuda v&otilde;imaluse reaalseteks vaatlusteks kuid erirelatiivsuse ja termod&uuml;naamika &uuml;hendamine on alles algj&auml;rgus.<\/p>\n<p>Loe ka <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e170601\">Cubero <em>et al.<\/em>, Physical Review Letters, 26 October            2007<\/a><br \/>\nAllikad: Phys. Rev. Lett. ja Physics News Update<br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Erirelatiivsusteooria annab reeglid ruumi- ja ajavahemike teisendamiseks vaadatuna suurel kiirusel liikuvast tausts&uuml;steemist. Kuid kuidas teiseneb temperatuur? Mida n&auml;itab gaasi suhtes peaaegu valguse kiirusel liikuva vaatleja termomeeter (loomulikult ei vaadelda siin h&otilde;&otilde;rdumise efekte) ja mida paigalseisja oma? K&uuml;simusele vastamiseks tuleb esmalt kokku leppida temperatuuri definitsioon. James Clerk Maxwell avaldas 1866 aastal tulemuse, mille kohaselt alluvad gaasiosakeste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-803","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/803\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}