{"id":805,"date":"2007-10-24T23:23:01","date_gmt":"2007-10-24T20:23:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=805"},"modified":"2010-03-29T09:51:42","modified_gmt":"2010-03-29T06:51:42","slug":"tudeng-toestas-23-turingi-masina-universaalsuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=805","title":{"rendered":"Tudeng t\u00f5estas 2,3 Turingi masina universaalsuse"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nKahek&uuml;mneaastane Birminghami &Uuml;likooli tudeng v&otilde;ttis vastu &uuml;he maailma tuntuima elava matemaatiku v&auml;ljakutse ja lahendas 2,3 Turingi masina universaalsuse k&uuml;simuse. <\/strong><\/p>\n<p>Alex Smith asus Stephen Wolframi pakutud &uuml;lesannet lihtsa arvutusmehhanismi universaalsusest lahendama niipea, kui sellest internetifoorumist luges. Matemaatik ja ettev&otilde;tja (muu hulgas arvutialgebra paketi Mathematica looja) Stephen Wolfram esitas v&auml;ljakutse t&otilde;estada 2,3 Turingi masina universaalsus isiklikust huvist lihtsate s&uuml;steemide kompleksse k&auml;itumise vastu. V&auml;ike hulk primitiivseid reegleid v&auml;heste objektide jaoks v&otilde;ib kaasa tuua s&uuml;steemi, kui terviku, &uuml;llatavalt keeruka k&auml;itumise. Turingi masin on &uuml;ks n&auml;ide sellest, teda v&otilde;ib kujutleda kui ruudulist paberit, kus alguses on esimese rea igal ruudul mingi v&auml;&auml;rtus, mis m&auml;&auml;rab etteantud reeglite kohaselt j&auml;rgmise rea ruutude v&auml;&auml;rtused jne. Uue rea kirjutamine on omamoodi arvutustehe, mitme rea t&auml;itmine j&auml;rjest vastab pikemale rehkendusele. Universaalne masin suudab p&otilde;him&otilde;tteliselt lahendada mistahes algebra&uuml;lesande. 2,3 Turingi masina korral saavad ruudud olla &uuml;hes kolmest v&otilde;imalikust olekust, mille muutmiseks on kaks erinevat operatsiooni.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"177\" height=\"410\" src=\"http:\/\/kfv.ee\/uudis\/turing.jpg\" alt=\"\" \/><br \/>\nSiin t&auml;histab &uuml;les v&otilde;i alla suunatud must tilk ruudu v&auml;rvimise operatsiooni, mille valiku ja seega ruudu v&auml;rvi j&auml;rgmisel real m&auml;&auml;rab vertikaalsihis samal kohal paikneva ruudu ja tema naabrite v&auml;rv eelmisel real.<\/p>\n<p>Alex Smith t&otilde;estas 40 lehek&uuml;ljel (<a href=\"http:\/\/www.wolframscience.com\/prizes\/tm23\/TM23Proof.pdf\">pdf<\/a>), et niisugune s&uuml;steem on samav&auml;&auml;rne juba teadaolevalt universaalse m&auml;rgirea algebraga (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Tag_system\">Tag System<\/a>). Lisaks tunnustusele autasustati teda 25 000 USA dollariga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/news\/index.html\">Nature<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahek&uuml;mneaastane Birminghami &Uuml;likooli tudeng v&otilde;ttis vastu &uuml;he maailma tuntuima elava matemaatiku v&auml;ljakutse ja lahendas 2,3 Turingi masina universaalsuse k&uuml;simuse. Alex Smith asus Stephen Wolframi pakutud &uuml;lesannet lihtsa arvutusmehhanismi universaalsusest lahendama niipea, kui sellest internetifoorumist luges. Matemaatik ja ettev&otilde;tja (muu hulgas arvutialgebra paketi Mathematica looja) Stephen Wolfram esitas v&auml;ljakutse t&otilde;estada 2,3 Turingi masina universaalsus isiklikust huvist [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-805","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/805","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=805"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/805\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=805"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=805"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=805"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}