{"id":807,"date":"2007-10-28T19:49:46","date_gmt":"2007-10-28T16:49:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=807"},"modified":"2010-03-29T09:51:27","modified_gmt":"2010-03-29T06:51:27","slug":"linnulennult-linnulennust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=807","title":{"rendered":"Linnulennult linnulennust"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nKuldnokaparvede ruumilise liikumise anal&uuml;&uuml;s heidab valgust lindude kollektiivsele k&auml;itumisele kui ka komplekssete s&uuml;steemide k&auml;itumisele &uuml;ldisemalt.<\/strong><\/p>\n<p>Igal talve&otilde;htul lendavad kuldnokad &uuml;mbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise &otilde;huetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainef&uuml;&uuml;sika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui t&otilde;eliselt fantastilist vaatem&auml;ngu. Kui kuldnokaparve r&uuml;nnatakse, jaguneb see ja &uuml;hineb taas &auml;&auml;rmiselt filigraansete man&ouml;&ouml;vritega. Kuidas linnud s&auml;ilitavad r&uuml;nnaku k&auml;igus koordinatsiooni ja suudavad m&auml;ngeldes parve struktuuri taastada?<br \/>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"279\" height=\"249\" src=\"http:\/\/kfv.ee\/uudis\/birds.jpg\" alt=\"\" \/><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"277\" height=\"249\" src=\"http:\/\/kfv.ee\/uudis\/birds2.jpg\" alt=\"\" \/><br \/>\nNeed looduslikud lennuetendused inspireerisid teoreetilisi f&uuml;&uuml;sikuid looma rahvusvahelise multidistsiplinaarse t&ouml;&ouml;r&uuml;hma StarFlag, mis uurib linnuparvede kollektiivset k&auml;itumist. Cavagna s&otilde;nul on nende eesm&auml;rgiks selgitada v&auml;lja kolmem&otilde;&otilde;tmelisi iseorganiseeruvaid s&uuml;steeme kirjeldavad fundamentaalsed printsiibid. Projekti kuulub f&uuml;&uuml;sikuid ja teoreetilisi biolooge, kes tegelevad arvutisimulatsioonidega; biolooge, kes uurivad kuldnokalennu ja k&auml;itumise erip&auml;rasid ning majandusteadlasi, kes koost&ouml;&ouml;s f&uuml;&uuml;sikutega otsivad v&otilde;imalusi tulemuste &uuml;ldistamiseks rakkudele paranevas haavas, robotite kooslustele, finantsturgudele jne. Sarnaseid uurimusi on varem l&auml;bi viidud kaladega, kuid nende arv on piirdunud k&uuml;mnetega. Suuremate parvede kohta on loodud k&uuml;ll hulk mudeleid, ent neid kinnitavaid m&otilde;&otilde;tmistulemusi napib, eriti kolmem&otilde;&otilde;tmelisel juhul. StarFlagi raames m&otilde;&otilde;detakse korraga tuhandete lindude liikumist. Cavagna s&otilde;nul ongi t&auml;nu tehnoloogia arengule v&otilde;imalikuks saanud ulatuslikumad m&otilde;&otilde;tmised projekti selgrooks: &quot;Uute andmete valguses loodame esmalt empiiriliselt aru saada mis toimub ja siis koostada vaatlustega koosk&otilde;lalisi mudeleid.&quot; Rooma Termini raudteejaama l&auml;hedusse seatakse igal &otilde;htul &uuml;les kaamerad ja muu tehnika, mis 8 sekundi v&auml;ltel valitud pirkonna 10 kaadrit sekundis stereoskoopselt j&auml;&auml;dvustab. &quot;Kui oleme kord kaamerad &uuml;les pannud, ei saa neid enam liigutada ja see, mis vaatev&auml;ljas toimub, s&otilde;ltub suuresti juhusest. Kaadrisse v&otilde;ib j&auml;&auml;da 200 v&otilde;i 50 000 lindu,&quot; &uuml;tleb Cavagna. Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks &uuml;heselt kindlaks kes on kes kahes j&auml;rjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude v&otilde;ime &uuml;ksteist j&auml;lgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas t&auml;pselt? Statistilise f&uuml;&uuml;sika ja optimiseerimisteooria ning arvutisimulatsioonide abiga on lindude interaktsioonile leitud kvantitatiivne kirjeldus. Cavagna peab seda StarFlagi olulisimaks saavutuseks. Ilmneb, et konkreetne lind ei pea silmsidet mitte k&otilde;ikide kaaslastega mingil kaugusel endast, nagu enamik seniseid mudeleid eeldas, vaid kindla arvu lindudega oma vaatev&auml;ljas olenemata nende kaugusest. Ka selgus, et &uuml;he linnu j&auml;lgitavad liigikaaslased ei paikne vaatev&auml;ljas isotroopselt. &Uuml;ks uurimuse huvitav aspekt avaldub bioloogi Charlotte Hemelrijki mures, et f&uuml;&uuml;sikud &uuml;ritavad k&otilde;rvale j&auml;tta k&otilde;ik pisidetailid ja keskenduda p&otilde;hiprintsiipidele. N&auml;iteks v&otilde;tavad bioloogid arvesse, et lind ei ole t&auml;iuslik arvuti ega kasuta enda kogutud infot maksimaalselt, vaid teeb teadvusega olendile omaselt vigu. <br \/>\nTeoreetiline f&uuml;&uuml;sik Jean-Philippe Bouchaud uurib tulemuste rakendatavust inimk&auml;itumisele. Inimesed on oma valikutes kergesti m&otilde;jutatavad, m&auml;rks&otilde;nadeks on siin moet&ouml;&ouml;stus, trendikaubad, tarbeelektroonika. Intervjueerimise ajal uuris Bouchaud internetist allalaetava muusika valikute tagamaid. Samal ajal uurib Pisa majandusteadlaste r&uuml;hm pankade harukontorite avamist ja paiknemist. Nende s&otilde;nul on kuldnokkade k&auml;itumine keerukam, sest toimub kolmes m&otilde;&otilde;tmes, ent p&otilde;him&otilde;te tuletada &uuml;he indiviidi k&auml;itumisest koosluse kollektiivse toimimise mudel &uuml;hendab linde ja inimesi k&auml;sitlevaid uuringuid.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physicstoday.org\/\">physicstoday.org\/<br \/>\n<\/a>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuldnokaparvede ruumilise liikumise anal&uuml;&uuml;s heidab valgust lindude kollektiivsele k&auml;itumisele kui ka komplekssete s&uuml;steemide k&auml;itumisele &uuml;ldisemalt. Igal talve&otilde;htul lendavad kuldnokad &uuml;mbruskonnast Rooma oma pesapaikadesse ja annavad enne puhkust ligi pooletunnise &otilde;huetenduse. Andrea Cavagna Itaalia Rahvuslikust Kondensainef&uuml;&uuml;sika Instituudist (National Institute for the Physics of Condensed Matter, INFM) kirjeldab seda kui t&otilde;eliselt fantastilist vaatem&auml;ngu. Kui kuldnokaparve r&uuml;nnatakse, jaguneb [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-807","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=807"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/807\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=807"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=807"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}