{"id":809,"date":"2007-10-31T09:28:03","date_gmt":"2007-10-31T06:28:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=809"},"modified":"2011-08-08T23:33:15","modified_gmt":"2011-08-08T20:33:15","slug":"toendid-superkondensaatolekust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=809","title":{"rendered":"T\u00f5endid superkondensaatolekust"},"content":{"rendered":"


\nVärsked mõõtmistulemused lisavad kaalu hüpoteesile Heelium-4 senitundmatust agregaatolekust, superkondensaadist, mis tekib kui osa ülimadalatemperatuursest tahkest 4<\/sup>He-st kaotab seostuse ülejäänuga ja muutub selle suhtes ülivoolavaks. <\/strong><\/p>\n

Superkondensaatoleku võimalikkust oletasid esimestena 1969. aastal vene teoreetikud Aleksander Andreev ja Ilja Lifshitz. Nemad ennustasid, et äärmiselt madalal temperatuuril võivad tahke heeliumi kristallvõre vakantsid langeda ühtsesse kvantolekusse ja moodustada koherentse ülivoolava faasi.<\/p>\n

Moses Changi töörühm Pennsylvania Osariigi Ülikoolist sai esimesed lubavad tulemused juba kolme aasta eest, ent samade teadlaste hilisemad kordusmõõtmised on nende usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud.
\n2004. aastal tuvastasid Chang ja tema juhendatav doktorant Eun-Seong Kim torsioonpendli põhimõttel töötava katseseadmega tundmatu faasisiirde. Pendliks oli kõrgrõhu all 4<\/sup>He sisaldav konteiner. Kui seda jahutati, muutus pendli omavõnkesagedus u. 200mK juures hüppeliselt. Viimast nähtust tõlgendati kui 1% heeliumi üleminekut superkondensaadi olekusse, kus faasisiirde läbinud osa lakkas ülejäänuga kaasa võnkumast. Kordusmõõtmised näitasid aga uues faasis aine hulga suurt kõikumist eri proovides, mis tingis alternatiivsed seletused klaasilaadsesse olekusse siirdumisest ja vedela heeliumi viskoossest hõõrdumisest kristallide pindadel. Nüüd on Chang teinud sarnased mõõtmised monokristallilise 4<\/sup>He-ga ja tulemused viitavad 0.3% aine üleminekule superkondensaadi faasi 75mK juures. See välistab hüpoteesi hõõrdumisest. Sõltumatus katses mõõdeti korduvalt heelium-4 soojusmahtuvust. Teist liiki faasisiirdele iseloomulik terav piik leiti just 75mK juures. Et massi seostuse kadumine ja erisoojuse piik mõõdeti tehnilistel põhjustel erinevates katsetes, on Chang tulemuste interpreteerimisel ettevaatlik. Siiski möönab ta, et soojusmahtuvuse piik välistab seletusena ülemineku klaasilaadsesse olekusse. Järgmisena on kavas paremate termomeetrite abil piigi kuju täpsemalt määrata ja mõõta proovi soojusjuhtivuse temperatuurisõltuvust, mõlemad aitaksid kaasa faasisiirde mehhanismi tuvastamisele.<\/p>\n

Loe ka: Wikipedia: Helium: Solid and liquid phases<\/a>
\nAllikas: physicsworld.com<\/a>
\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Värsked mõõtmistulemused lisavad kaalu hüpoteesile Heelium-4 senitundmatust agregaatolekust, superkondensaadist, mis tekib kui osa ülimadalatemperatuursest tahkest 4He-st kaotab seostuse ülejäänuga ja muutub selle suhtes ülivoolavaks. Superkondensaatoleku võimalikkust oletasid esimestena 1969. aastal vene teoreetikud Aleksander Andreev ja Ilja Lifshitz. Nemad ennustasid, et äärmiselt madalal temperatuuril võivad tahke heeliumi kristallvõre vakantsid langeda ühtsesse kvantolekusse ja moodustada koherentse ülivoolava […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-809","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/809","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=809"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/809\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=809"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=809"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=809"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}