{"id":810,"date":"2007-10-31T22:08:52","date_gmt":"2007-10-31T19:08:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=810"},"modified":"2010-03-29T09:51:03","modified_gmt":"2010-03-29T06:51:03","slug":"nanotoruraadiovastuvotja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=810","title":{"rendered":"Nanotoru=raadiovastuv\u00f5tja"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nCalifornia &Uuml;likooli Berkley Rahvusliku Laboratooriumi Integreeritud Nanomehhaaniliste S&uuml;steemide Keskuse juhi Alex Zettli t&ouml;&ouml;r&uuml;hma loodud seadmes toimib s&uuml;sinik-nanotoru samaaegselt k&otilde;igi raadiovastuv&otilde;tja komponentidena &#8211; antenni, t&uuml;&uuml;ritava sagedusfiltri, v&otilde;imendi ja demodulaatorina.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nZettli s&otilde;nul koostab niisugune nanoraadio ennast (t&auml;pselt m&auml;&auml;ratud tingimustel, toim.) praktiliselt iseseisvalt, mis annab eeldused odavaks masstootmiseks ja rakenduseks bioloogilistes s&uuml;steemides ja meditsiinis. Kogu seade mahub elusrakku ja v&otilde;imaldaks selle komponentide t&ouml;&ouml;d vastavalt vajadusele&nbsp; m&otilde;jutada.<\/p>\n<p>Raadio koosneb &uuml;ksikust otsaga alalispingestatud elektroodile kinnitatud s&uuml;sinik-nanotorust, teine elektrood asub toru vaba otsa kohal. V&auml;line elektriv&auml;li p&otilde;hjustab laengu kuhjumise kinnitamata otsale ja muudab viimase seega elektromagnetlainete vastuv&otilde;tjaks. Muutuvas elektriv&auml;ljas hakkab toru ots v&otilde;nkuma, efekt on suurim nanotoru omav&otilde;nkesageduse juures, mis langeb just sobivasse 100MHz suurusj&auml;rku ja on valmis seadmel muudetav. Elektriline signaal tekib tunnelvooluna nanotoru otsa ja sellest eraldatud elektroodi vahel. Viimase protsessi mittelineaarsus (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Fowler-Nordheim_equation\">Fowler-Nordheim equation<\/a>) v&otilde;maldab signaali demoduleerida.<\/p>\n<p>Zettli s&otilde;nul viis tema t&ouml;&ouml;r&uuml;hm l&auml;bi katse, milles nende loodud nanoraadio v&otilde;ttis vastu l&auml;hedale paigaldatud saatja signaali, v&auml;ljundvoolu v&otilde;imendamisel kostis &auml;ratuntavalt l&auml;htesignaaliks kasutatud <em>Beach Boys<\/em>i lugu Good Vibrations.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/\">physorg.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>California &Uuml;likooli Berkley Rahvusliku Laboratooriumi Integreeritud Nanomehhaaniliste S&uuml;steemide Keskuse juhi Alex Zettli t&ouml;&ouml;r&uuml;hma loodud seadmes toimib s&uuml;sinik-nanotoru samaaegselt k&otilde;igi raadiovastuv&otilde;tja komponentidena &#8211; antenni, t&uuml;&uuml;ritava sagedusfiltri, v&otilde;imendi ja demodulaatorina. Zettli s&otilde;nul koostab niisugune nanoraadio ennast (t&auml;pselt m&auml;&auml;ratud tingimustel, toim.) praktiliselt iseseisvalt, mis annab eeldused odavaks masstootmiseks ja rakenduseks bioloogilistes s&uuml;steemides ja meditsiinis. Kogu seade mahub elusrakku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-810","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/810\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}