{"id":812,"date":"2007-11-03T17:09:19","date_gmt":"2007-11-03T14:09:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=812"},"modified":"2010-03-29T09:50:51","modified_gmt":"2010-03-29T06:50:51","slug":"rekordiline-must-auk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=812","title":{"rendered":"Rekordiline must auk"},"content":{"rendered":"


\nTeadlased on 1.8 miljoni valgusaasta kauguselt leidnud rekordsuurusega musta augu, mis ületab senise tiitlihoidja massi pea kahekordselt.
\n<\/strong>
\nHinnanguliselt jääb leitud musta augu mass 24 kuni 33 päikese massi vahemikku. Eelmisest rekordiomanikust, u. 16 Päikese massiga M33 X-7-st, teatas ajakiri Nature vähem kui kuu eest. Mõlemad arvatakse olevat tekkinud massiivsete tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemusena. Viimati leitu asub 1.8 miljoni valgusaasta kauguses ebakorrapärase kujuga IC 10 galaktikas.<\/p>\n

\"\"
\nPildil on kujutatud kunstniku nägemus vasakul ülal painevast mustast august (näha on teda ümbritsev gaasikeeris) ja paremal all musta augu ümber tiirlevast gaasipilve mähkunud tähest.<\/p>\n

Seniste mudelite kohaselt ei saa musta augu mass ületada 15-20 Päikese massi, ka kordades raskemad tähed peaks kollapseerudes liigse aine tähetuulena või supernoovaplahvatuse käigus välja paiskama. Seega on tegemist leiuga, mis täiendavate vaatluste tulemusena kinnitust saades teadlasi tähe gravitatsioonilise kollapsi mudelit muutma sunniks.<\/p>\n

Allikas: National Geographic news<\/a>
\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on 1.8 miljoni valgusaasta kauguselt leidnud rekordsuurusega musta augu, mis ületab senise tiitlihoidja massi pea kahekordselt. Hinnanguliselt jääb leitud musta augu mass 24 kuni 33 päikese massi vahemikku. Eelmisest rekordiomanikust, u. 16 Päikese massiga M33 X-7-st, teatas ajakiri Nature vähem kui kuu eest. Mõlemad arvatakse olevat tekkinud massiivsete tähtede gravitatsioonilise kollapsi tulemusena. Viimati leitu […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-812","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/812","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=812"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/812\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=812"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=812"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=812"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}