{"id":8140,"date":"2010-09-13T22:41:21","date_gmt":"2010-09-13T19:41:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8140"},"modified":"2011-08-08T23:15:13","modified_gmt":"2011-08-08T20:15:13","slug":"tumeaine-otsimine-paikesest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8140","title":{"rendered":"Kas P\u00e4ikeses on peidus tumeaine?"},"content":{"rendered":"

Siiani pole teadlased leidnud vettpidavat t\u00f5endit tumeaine olemasolu kohta, kuid hiljuti pakkusid Portugali ja \u00dchendkuningriigi f\u00fc\u00fcsikud probleemi lahendusena v\u00e4lja P\u00e4ikeselt tulevate neutriinode \u00fclit\u00e4pse m\u00f5\u00f5tmise. P\u00f5hjus, miks tumeaine peaks leiduma meie enda P\u00e4ikese sees, on fakt, et P\u00e4ikese \u00fclitugev gravitatsiooniv\u00e4li t\u00f5mbab\u00a0endasse n\u00f5rgas vastasm\u00f5jus osalevaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles<\/a>, WIMPs), mis on hetkel tugevaimaks kandidaadiks tumeaine kohale.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kas tumeaine kohalolu v\u00e4hendab P\u00e4ikese temperatuuri? Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Kui need rasked osakesed P\u00e4ikese tuuma lukustatud on, peaksid nad teooria kohaselt p\u00f5rkuma prootonitega, mist\u00f5ttu nende energia veidi suureneb ning mille tagaj\u00e4rjel liigub kuumus t\u00e4he tuumast eemale. Temperatuuri jaotumine P\u00e4ikeses oleks tumeaine kohalolu v\u00f5i mitte kohalolu\u00a0korral teistsugune, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

P\u00e4ikese temperatuuri m\u00f5\u00f5tmine<\/h3>\n

Teadlaste plaan temperatuurijaotuse kindlaks tegemiseks meie t\u00e4hes seisneb P\u00e4ikese tuumas termotuumas\u00fcnteesi protsessides tekkivate neutriinode arvu arvutamises. Oluline on aga, et erinevad reaktsioonid toimuvad P\u00e4ikese tuumast erinevatel kaugustel. Kuna nende reaktsioonide toimumised s\u00f5ltuvad tugevasti temperatuurist, p\u00f5hjustaks tumeaine kohalolu m\u00e4rgatava muutuse erinevates reaktsioonides tekkivate neutriinode arvus. Seet\u00f5ttu p\u00f5hineks tumeaine olemasolu kinnitavad katsed neutriinok\u00f5ikumiste m\u00f5\u00f5tmistele, kus erinevates s\u00fcnteesireaktsioonides saadud neutriinod oleksid eristatavad energiaspektrite j\u00e4rgi.<\/p>\n

Teadlased arvutasid WIMPide suhtes tehtud teatud eeldustel (nende mass, vastastikm\u00f5jju astumine bar\u00fconidega ning t\u00f5en\u00e4osus paarisannihilatsiooniks)\u00a0v\u00e4lja, et tumeaine kohalolu suurendaks tekkivate\u00a0neutriinode arvu k\u00f5ikumisi boor-8 reaktsioonides kuni 30% v\u00f5rra ning tavaliste prooton-prooton reaktsioonide korral kuni 2% v\u00f5rra. Need tulemused toetavad selle aasta alguses l\u00e4bi viidud sarnase uurimust\u00f6\u00f6 tulemusi, kus kasutati veidi erinevaid teoreetilisi eelduseid ning arvutiprogramme.<\/p>\n

Uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased Lopes ja Silk arvavad, et kui neil veab ning kui WIMPidel on nende eeldustele vastavad omadused, siis tumeaine m\u00f5ju neutriinode arvu\u00a0suhtelisele k\u00f5ikumisele oleks piisavalt suur, et lubada tumeaine otsest detekteerimist praegu olemasolevate P\u00e4ikese neutriinode detektorite uuendatud aparatuuri abil.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Neutrino Spectroscopy Can Probe the Dark Matter Content in the Sun<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Siiani pole teadlased leidnud vettpidavat t\u00f5endit tumeaine olemasolu kohta, kuid hiljuti pakkusid Portugali ja \u00dchendkuningriigi f\u00fc\u00fcsikud probleemi lahendusena v\u00e4lja P\u00e4ikeselt tulevate neutriinode \u00fclit\u00e4pse m\u00f5\u00f5tmise. P\u00f5hjus, miks tumeaine peaks leiduma meie enda P\u00e4ikese sees, on fakt, et P\u00e4ikese \u00fclitugev gravitatsiooniv\u00e4li t\u00f5mbab\u00a0endasse n\u00f5rgas vastasm\u00f5jus osalevaid massiivseid osakesi (weakly interacting massive particles, WIMPs), mis on hetkel tugevaimaks kandidaadiks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8140","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8140"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8140\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}