{"id":8144,"date":"2010-09-12T23:30:18","date_gmt":"2010-09-12T20:30:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8144"},"modified":"2010-09-14T10:49:29","modified_gmt":"2010-09-14T07:49:29","slug":"teadlased-valmistasid-kunstnaha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8144","title":{"rendered":"Teadlased valmistasid nanotorude abil kunstnaha"},"content":{"rendered":"<p><strong>Biotehnoloogia teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja elektroonilise puutetundliku naha. Laboris testitud materjal reageerib samasugusele\u00a0survele kui inimnahk ning teeb seda ka samal kiirusel. Kunstnahk oleks rakendatav j\u00e4rgmise generatsiooni tarkade robotite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_8145\" style=\"width: 261px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/2-engineersmak.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-8145\" class=\"size-medium wp-image-8145\" title=\"2-engineersmak\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/2-engineersmak-251x300.jpg\" alt=\"\" width=\"251\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/2-engineersmak-251x300.jpg 251w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/2-engineersmak-250x298.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/2-engineersmak.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 251px) 100vw, 251px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-8145\" class=\"wp-caption-text\">UC Berkeley teadlaste loodud kunstliku e-naha mudel. Pilt: Ali Javey, Kuniharu Takei<\/p><\/div>\n<p>Ali Javey t\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud &#8220;e-nahk&#8221; koosneb germaaniumist valmistatud nanojuhtmete maatriksist ning kleepuvale pol\u00fcamiidkilele rullitud r\u00e4nist. Pinnale on laotud nanoskaalas transistorid, millede peal omakorda on\u00a0survetundlik kumm. 49 ruutsentimeetrine protot\u00fc\u00fcp suudab registreerida 0-15 kilopaskali suurust r\u00f5hku, mis on v\u00f5rreldav igap\u00e4evategevustes rakendatava r\u00f5huga n\u00e4iteks klaviatuuril tr\u00fckkimisel v\u00f5i eseme hoidmisel, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news203516353.html\">physorg.com<\/a>.<strong><\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_8146\" style=\"width: 223px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/engineersmak.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-8146\" class=\"size-medium wp-image-8146\" title=\"engineersmak\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/engineersmak-213x300.jpg\" alt=\"\" width=\"213\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/engineersmak-213x300.jpg 213w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/engineersmak.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 213px) 100vw, 213px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-8146\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus nanojuhtmetest aktiivmaatriksiga kunstlikus e-nahast, mis katab inimk\u00e4tt. Pilt: Ali Javey, Kuniharu Takei<\/p><\/div>\n<p>Zhenan Bao t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas teistsugust l\u00e4henemist. Nad kasutasid\u00a0surve m\u00f5jul\u00a0paksust muutvat kummi, millesse olid lisatud materjaliga \u00fchendatud kondensaatorid, mis erinevust m\u00f5\u00f5tsid. Kuigi Javey loodud kunstnahk on painduvam &#8211; paindumisraadiusega 2,5 mm, on Bao andurid tundlikumad ning on suutelised tajuma 3 Pa suurust r\u00f5hku. V\u00f5rdluseks on atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hk 101,325 Pa. Kunstnaha reageerimisaeg\u00a0j\u00e4\u00e4b aga millisekundite piiridesse.<\/p>\n<p>Bao s\u00f5nul vajavad sellised tehnoloogiad j\u00e4tkuvat arendamist, n\u00e4iteks reageerib Bao kunstnahk konstantsele survele, inimnaha puhul on aga v\u00f5imalikud ka keerulisemad puudutused. Kunstnahk tunneb ainult konstanset survet seet\u00f5ttu, et survetundlikud rakud inimnahas annavad v\u00e4lja erinevatel sagedustel signaale\u00a0&#8211; n\u00e4iteks valu v\u00f5i terava objekti korral sagedus suureneb.<\/p>\n<p>Sellegipoolest n\u00e4itavad m\u00f5lema t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt kasutatud l\u00e4henemisviisid tegevusala mitmek\u00fclgsust ning seda, et vastavalt vajadusele on v\u00f5imalik luua v\u00e4ga erinevaid materjale.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news203516353.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nmat\/journal\/vaop\/ncurrent\/abs\/nmat2835.html\">Nanowire active-matrix circuitry for low-voltage macroscale artificial skin<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Biotehnoloogia teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja elektroonilise puutetundliku naha. Laboris testitud materjal reageerib samasugusele\u00a0survele kui inimnahk ning teeb seda ka samal kiirusel. Kunstnahk oleks rakendatav j\u00e4rgmise generatsiooni tarkade robotite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. \u00a0 Ali Javey t\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud &#8220;e-nahk&#8221; koosneb germaaniumist valmistatud nanojuhtmete maatriksist ning kleepuvale pol\u00fcamiidkilele rullitud r\u00e4nist. Pinnale on laotud nanoskaalas transistorid, millede peal omakorda on\u00a0survetundlik kumm. 49 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8144","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8144\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}