{"id":815,"date":"2007-11-07T09:04:34","date_gmt":"2007-11-07T06:04:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=815"},"modified":"2011-08-08T23:32:57","modified_gmt":"2011-08-08T20:32:57","slug":"klaashelmestest-vedelik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=815","title":{"rendered":"Klaashelmestest vedelik"},"content":{"rendered":"


\nChicago Ülikooli teadlaste Xiang Chengi, Heinrich Jaegeri and Sidney Nageli katsed väikeste klaashelmestega näitavad, et piisava tihedusega osakeste juga käitub väga sarnaselt vedelikega.
\n<\/strong>
\nKui üksik kuulike tabab ristsihis horisontaalset alust, põrkab ta tuleku suunas tagasi. Kui aga osakesi on palju ja nad on piisavalt lähestikku juhtub sootuks midagi muud: sarnaselt vedelikuga moodustavad nad õhukese seinaga koonuse tipuga põrkekohas. Tõepoolest on kirjeldatud katse heas kooskõlas analoogse eksperimendiga kus kasutati vett. Samas, kui klaashelmeste voogu vedelikuna kirjeldada, oleks selle pindpinevusjõud praktiliselt olematu. Viimase tingimuse kindlustamiseks kuumutati helmeid enne katset vaakumkambris eraldamaks nende pinnalt niiskust. Katses kasutati 50 mikromeetri kuni 2 millimeetrilise läbimõõduga kuulikesi, vedelikulaadsed omadused arvatakse tekkivat osakeste sagedast omavahelisest põrkumisest joas enne alusega kohtumist.<\/p>\n

Eksperimentaatorid leiavad, et niisuguse pindpinevuseta vedeliku kirjeldus võiks huvi pakkuda Relativistlike Raskete Ioonide Kiirendi (RHIC, Relativistic Heavy Ion Collider) katsetes kuivõrd vaatamata osakestevahelise interaktsiooni puudumisele klaashelmeste puhul vastab nende põrkumise dünaamika suuresti ioonide põrkumisel tekkiva kvark-gluuon plasma omale.
\n
\nAllikas: AIP Physics News Update
\n<\/a>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Chicago Ülikooli teadlaste Xiang Chengi, Heinrich Jaegeri and Sidney Nageli katsed väikeste klaashelmestega näitavad, et piisava tihedusega osakeste juga käitub väga sarnaselt vedelikega. Kui üksik kuulike tabab ristsihis horisontaalset alust, põrkab ta tuleku suunas tagasi. Kui aga osakesi on palju ja nad on piisavalt lähestikku juhtub sootuks midagi muud: sarnaselt vedelikuga moodustavad nad õhukese seinaga […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-815","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=815"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/815\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}