{"id":817,"date":"2007-11-11T18:57:48","date_gmt":"2007-11-11T15:57:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=817"},"modified":"2010-03-29T09:50:32","modified_gmt":"2010-03-29T06:50:32","slug":"nahtamatuse-keebist-magnetpoolusteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=817","title":{"rendered":"N\u00e4htamatuse keebist magnetpoolusteni"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kujutle, et sirutad k&auml;e v&otilde;tmaks riiulist raamatut, ent see p&otilde;rkab vastu siledat n&auml;htamatut seina. Kuitahes p&otilde;hjalikul otsimisel ei leidu kusagil &uuml;htegi tehnilist seadet, mis raamaturiiuli seinale manaks. Suurbritannia, Soome ja USA teadlased on leidnud kavala v&otilde;imaluse niisuguse olukorra loomiseks, esiti k&uuml;ll ainult monokromaatse valguse jaoks. Kogu &quot;maagia&quot; peitub seina materjalis.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nJuba pea kahe aasta eest pakkus <a href=\"http:\/\/www.st-andrews.ac.uk\/~ulf\/\">Ulf Leonhardt<\/a> v&auml;lja idee, kuidas realiseerida seni teadusfantastika valda kuulunud n&auml;htamatuse keep. Ta n&auml;itas matemaatiliselt, et t&auml;pselt seatud elektrilise ja magnetilise l&auml;bitavuse v&auml;&auml;rtustega kest v&otilde;ib talle langeva valguse teed k&otilde;verdada nii, et see paindub just &uuml;mber varjatava objekti ja j&auml;tkab seej&auml;rel j&auml;lle sirgjoones. Niisugune n&auml;htamatuse keep on t&auml;naseks mikrolainete jaoks realiseeritud. Samale matemaatilisele aparaadile tuginedes on Yaroslav Kurylev University College Londonist (UCL) koost&ouml;&ouml;s teiste seas Soome teaduri Matti Lassasega n&auml;idanud v&otilde;imalust luua n&auml;htamatu elektromagnetkiirguse tunnel, mis kannaks elektromagnetv&auml;lja mingis ruumiosas muutumatul kujul teise piirkonda. Ajakirjas Physical Review Letters ilmunud artiklis kirjeldab ta niisuguse tunneli &uuml;he intrigeeriva rakendusena virtuaalse&nbsp; magnetpooluse loomist.<strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<div align=\"left\"><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"224\" height=\"221\" src=\"\/pildid\/111107.jpg\" alt=\"\" \/><\/strong><br \/>\nNii paistaks l&auml;bi tunneli selle teises otsas asuv l&otilde;pmatu maleruudustik. (Pilt: Matti Lassas et. al.)<\/p>\n<p>Allikad: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/home\">physicsworld.com<\/a>, <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e183901\">Phys. Rev. Lett. 99 183901<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kujutle, et sirutad k&auml;e v&otilde;tmaks riiulist raamatut, ent see p&otilde;rkab vastu siledat n&auml;htamatut seina. Kuitahes p&otilde;hjalikul otsimisel ei leidu kusagil &uuml;htegi tehnilist seadet, mis raamaturiiuli seinale manaks. Suurbritannia, Soome ja USA teadlased on leidnud kavala v&otilde;imaluse niisuguse olukorra loomiseks, esiti k&uuml;ll ainult monokromaatse valguse jaoks. Kogu &quot;maagia&quot; peitub seina materjalis. Juba pea kahe aasta eest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-817","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=817"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/817\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}