{"id":821,"date":"2007-11-16T04:58:42","date_gmt":"2007-11-16T01:58:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=821"},"modified":"2010-03-29T09:49:20","modified_gmt":"2010-03-29T06:49:20","slug":"seletus-heledaimale-supernoovale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=821","title":{"rendered":"Seletus heledaimale supernoovale"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\n2006 aastal plahvatas Maast 240 miljoni valgusaasta kauguses galaktikas senin&auml;htuist heledaim, varem vaadelduist ligikaudu 100 korda kirkam supernoova, teadlased nimetavad teda SN 2006gy. Arvatakse, et nii v&otilde;imsaks energiapurskeks peaks t&auml;he mass enne plahvatust olema v&otilde;rdne umbkaudu 100 P&auml;ikese massiga, arusaam selle protsessi mehhanismist oli seni puudulik.<\/strong><\/p>\n<p>T&auml;he eluk&auml;ik s&otilde;ltub peamiselt tema massist, koostisest ja p&ouml;&ouml;rlemisest, kusjuures l&otilde;ppfaasis on t&auml;htsaimaks tema tuuma mass. California &Uuml;likooli teadlased esitavad ajakirjas Nature avaldatud t&ouml;&ouml;s massiivse tuumaga t&auml;htede arengu viimast etappi kirjeldava mudeli, mille kohaselt hakkab t&auml;ht p&auml;rast heeliumi l&otilde;ppemist &quot;p&otilde;letama&quot; s&uuml;sinikku ja hapnikku ning piisava massi korral on see protsess k&uuml;llalt energeetiline, et tekkivad footonid on v&otilde;imelised looma elektron-positron paare. See kujutab endast kineetilise energia muundumist massiga mateeriaks. Kiirgusr&otilde;hk t&auml;hes langeb ja ta t&otilde;mbub kokku kuni plahvatab supernoovana ning paiskab v&auml;liskihid eemale. Sobivate tingimuste korral kordub see protsess piisavalt v&auml;hese aja m&ouml;&ouml;dudes allesj&auml;&auml;nud tuumaga ja t&otilde;eline tulev&auml;rk l&auml;heb lahti, kui teisel plahvatusel eraldunud aine j&otilde;uab j&auml;rele ja p&otilde;rkub esimesega. T&ouml;&ouml; autorite Stan Woosley, S. Blinnikovi ja Alexander Hegeri l&auml;bi viidud arvutisimulatsioon 110 P&auml;ikese massiga t&auml;he jaoks &uuml;htib h&auml;sti SN 2006gy vaatlustega ja kinnitab seega kirjeldatud mudeli p&auml;devust.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v450\/n7168\/full\/nature06333.html\">Nature: Pulsational pair instability as an explanation for the most luminous supernovae<\/a>, <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2006 aastal plahvatas Maast 240 miljoni valgusaasta kauguses galaktikas senin&auml;htuist heledaim, varem vaadelduist ligikaudu 100 korda kirkam supernoova, teadlased nimetavad teda SN 2006gy. Arvatakse, et nii v&otilde;imsaks energiapurskeks peaks t&auml;he mass enne plahvatust olema v&otilde;rdne umbkaudu 100 P&auml;ikese massiga, arusaam selle protsessi mehhanismist oli seni puudulik. T&auml;he eluk&auml;ik s&otilde;ltub peamiselt tema massist, koostisest ja p&ouml;&ouml;rlemisest, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-821","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/821","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=821"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/821\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=821"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=821"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=821"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}