{"id":822,"date":"2007-11-18T20:00:50","date_gmt":"2007-11-18T17:00:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=822"},"modified":"2010-03-29T09:49:13","modified_gmt":"2010-03-29T06:49:13","slug":"kas-reliktkiirguse-temperatuuris-ikka-on-fluktuatsioonid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=822","title":{"rendered":"Kas reliktkiirguse temperatuuris ikka on fluktuatsioonid?"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Ameerika teadlane Gerrit Verschuur kahtleb kosmilise reliktkiirguse fluktuatsioonide olemasolus.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nKosmiline reliktkiirgus arvatakse p&auml;rinevat ajast umbes 380 000 aastat peale universumi algust, kui elektronid seostusid prootonitega ja footonid said hakata vabalt pikki vahemaid l&auml;bima. Universumi paisumise k&auml;igus on kiirguse lainepikkus v&auml;lja veninud ja vastab praegu ligikaudu 3 kelvinile. Ent viimase aja t&auml;ppism&otilde;&otilde;tmised on tuvastanud reliktkiirguse temperatuuris vaatlussuunast s&otilde;ltuvaid miniatuurseid k&otilde;ikumisi. Et k&otilde;rvalekalded keskv&auml;&auml;rtusest on v&auml;ga v&auml;ikesed, tuleb nende tuvastamiseks m&otilde;&otilde;teandmetest maha lahutada erinevad m&uuml;ra allikad, viimaste kindlaks tegemine on reliktkiirguse fluktuatsioonide m&otilde;&otilde;tmisel &uuml;heks kriitilisemaks kohaks. Kosmilise taustkiirguse k&otilde;ikumisi p&otilde;hjendatakse varase universumi mittehomogeense massijaotusega, seda peetakse galaktikaparvede algseks tekkep&otilde;hjuseks &#8211; massiga osakesed t&otilde;mbusid gravitatsiooniliselt eelk&otilde;ige seal, kus neid juba niigi rohkem oli. <br \/>\nL&otilde;ppenud n&auml;dalal &uuml;letas inglisekeelse veebi teadusuudisk&uuml;nnise lugu USA Memphise &Uuml;likooli teadlase Gerrit Verschuuri oletusest, et m&otilde;&otilde;detud fluktuatsioone p&otilde;hjustab hoopis neutraalne vesinik Linnutees. Ehkki niisugune v&otilde;imalus on olemas, seab selle antud juhul kahtluse alla Verschuuri kasutatud meetod, mis p&otilde;hineb suuresti neutraalse vesiniku ja reliktkiirguse fluktuatsioonide taevakaartide visuaalsel v&otilde;rdlusel (<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/0704.1125\">arXiv.org:0704.1125v2<\/a>).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"415\" height=\"319\" alt=\"\" src=\"\/pildid\/181107.jpg\" \/><br \/>\n<em>&Uuml;lemine taevakaart kujutab neutraalse vesiniku jaotust meie galaktikas, alumine kosmilise reliktkiirguse temperatuuri (Pilt: Bonni &Uuml;likool, NASA\/WMAP Science Team)<\/em><\/p>\n<p>2005 aastal j&otilde;udis l&otilde;pule kogu taevasf&auml;&auml;ri h&otilde;lmav Leiden-Argentina-Bonn (LAB) raadiokiirgusel p&otilde;hinev neutraalse vesiniku kogumite kaardistamine meie galaktikas, reliktkiirgust on m&otilde;&otilde;detud satelliidilt COBE ja Wilkinsoni Mikrolainekiirguse Anisotroopiate Peeneritlejaga (Wilkinson Microwave Anisotropy Probe, WMAP). Verschuuri t&ouml;&ouml; m&auml;rkimisv&auml;&auml;rseimaks saavutuseks on vast, et see innustas Kate Landi Oxfordi &Uuml;likoolist ja An\u017ee Slosarit Ljubljana &Uuml;likoolist LAB ja WMAP andmeid p&otilde;hjalikult statistiliste meetoditega v&otilde;rdlema. Nende, ajakirjas Physical Review Letters avaldatud, t&ouml;&ouml; (<a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRD\/v76\/e087301\"><cite>Phys. Rev. D<\/cite> <strong>76<\/strong> 087301<\/a>) ei tuvastanud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rset korrelatsiooni kahe kiirgusjaotuse vahel. &Otilde;petlikku on selles loos ehk niipalju, et objektiivseid meetodeid rakendamata on sageli lihtne n&auml;ha soovitud tulemust &#8211; Land ja Slosar tuletavad meelde k&otilde;mulugu, kui &uuml;hes taeva piirkonnas meenutasid reliktkiirguse fluktuatsioonid Stephen Hawkingi initsiaale.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas <a href=\"mailto:erik.randla@gmail.com?subject=Uudis\">Erik Randla<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika teadlane Gerrit Verschuur kahtleb kosmilise reliktkiirguse fluktuatsioonide olemasolus. Kosmiline reliktkiirgus arvatakse p&auml;rinevat ajast umbes 380 000 aastat peale universumi algust, kui elektronid seostusid prootonitega ja footonid said hakata vabalt pikki vahemaid l&auml;bima. Universumi paisumise k&auml;igus on kiirguse lainepikkus v&auml;lja veninud ja vastab praegu ligikaudu 3 kelvinile. Ent viimase aja t&auml;ppism&otilde;&otilde;tmised on tuvastanud reliktkiirguse temperatuuris [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-822","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/822","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=822"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/822\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=822"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=822"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=822"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}