{"id":823,"date":"2007-11-19T19:52:58","date_gmt":"2007-11-19T16:52:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=823"},"modified":"2010-03-29T09:48:29","modified_gmt":"2010-03-29T06:48:29","slug":"raskete-tuumade-porkumisel-ilmnevad-raskused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=823","title":{"rendered":"Raskete tuumade p\u00f5rkumisel ilmnevad raskused"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nKui kaks rasket aatomituuma l&auml;henevad teineteisele piisava energiaga (kiirusega), et &uuml;letada nendevaheline kuloniline t&otilde;ukumine, v&otilde;ivad nad &uuml;hineda. Veel enne kohtumist p&otilde;hjustab tuumade vastasm&otilde;ju nende sisemustes struktuurimuutuseid, tuumad siirduvad ergastatud seisundeisse. Seni parimad mudelid v&otilde;tsid nimetatud efekti arvesse, ent Austraalia teadlased on l&auml;bi viinud katse, milles ilmnevad t&auml;iendavad efektid n&otilde;uavad mudeli t&auml;iustamist. <\/strong><\/p>\n<p>Ajakirja Physical Review Letters 9 novembri v&auml;ljaandes ilmunud <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e192701\">artiklis<\/a> kirjeldavad Austraalia teadlased eesotsas M. Dasguptaga katset, milles juhiti kokku <sup>16<\/sup>O ja <sup>204,208<\/sup>Pb aatomituumad.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"229\" height=\"200\" alt=\"\" src=\"\/pildid\/191107.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><em>Katseseade: Hapniku tuumad liiguvad kiirusega 1\/10 valguse kiirusest piki punase laserkiiregat&auml;histatud trajektoori ja p&otilde;rkuvad seadme keskosas plii tuumadega.<br \/>\n<\/em><\/p>\n<p>T&auml;iendatud mudeli kohaselt kaob tuumade ergastuste koherents p&otilde;rke k&auml;igus. Tegelikkuses piisab osakeste &uuml;hinemiseks teatud t&otilde;en&auml;osusega ka kulonilise barj&auml;&auml;riga v&otilde;rreldes madalamast energiast, appi tuleb kvantmehaaniline tunnelefekt. Ent ka seda arvesse v&otilde;tvad mudelid ei kirjeldanud &uuml;lalmainitud katse tulemusi kuigi h&auml;sti. Dasgupta s&otilde;nul lisandub siin efekt, mille k&auml;igus tuumad &quot;otsustavad &auml;ra&quot; oma &uuml;hise l&otilde;ppoleku ja kaob erinevate stsenaariumide superpositsioonina kirjeldatav klassikkalises t&auml;henduses ebam&auml;&auml;rane olek. Selle, nn lainefunktsiooni kollapsi hea tundmine on eelduseks kvantarvuti qbittide loomisel. Et kirjeldatud katses on vaadeldav s&uuml;steem piiratud kahe tuumaga ja v&auml;line keskkond seda praktiliselt ei m&otilde;juta, loodetakse sellest lihtsama vaevaga fundamentaalseid tulemusi ammutada.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/focus.aps.org\/story\/v20\/st17\">Physical Review Focus<\/a><br \/>\nToimetas <a href=\"mailto:erik.randla@gmail.com?subject=Uudis\">Erik Randla<br \/>\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui kaks rasket aatomituuma l&auml;henevad teineteisele piisava energiaga (kiirusega), et &uuml;letada nendevaheline kuloniline t&otilde;ukumine, v&otilde;ivad nad &uuml;hineda. Veel enne kohtumist p&otilde;hjustab tuumade vastasm&otilde;ju nende sisemustes struktuurimuutuseid, tuumad siirduvad ergastatud seisundeisse. Seni parimad mudelid v&otilde;tsid nimetatud efekti arvesse, ent Austraalia teadlased on l&auml;bi viinud katse, milles ilmnevad t&auml;iendavad efektid n&otilde;uavad mudeli t&auml;iustamist. Ajakirja Physical Review Letters [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-823","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/823","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=823"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/823\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=823"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=823"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=823"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}