{"id":824,"date":"2007-11-20T18:18:35","date_gmt":"2007-11-20T15:18:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=824"},"modified":"2010-03-29T09:48:21","modified_gmt":"2010-03-29T06:48:21","slug":"kes-leiab-esimesena-gravitatsioonilaine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=824","title":{"rendered":"Kes leiab esimesena gravitatsioonilaine?"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Albert Einsteini 1915 aastal avaldatud &uuml;ldrelatiivsusteooria on t&auml;naseks korduvalt katseliselt kinnitust saanud, kuid siiani pole &otilde;nnestunud m&otilde;&otilde;ta teooria ennustatavaid gravitatsioonilaineid.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nGravitatsioonilaineid on p&uuml;&uuml;tud tuvastada juba aastak&uuml;mneid, m&otilde;ned m&otilde;&otilde;tmised on andnud ka kaudseid tulemusi, ent &uuml;heselt neid kindlaks tehtud pole. Kui elektrilaenguga osake liigub kiirendusega, tekitab ta ruumis valguse kiirusel leviva elektromagnetlaine, kindlate lainepikkuste korral on inimene seda vahetult v&otilde;imeline valgusena tajuma. Kui massiga objekt liigub kiirendusega tekitab ta &uuml;ldrelatiivsusteooria kohaselt teistsuguse lainetuse, milles levib aegruumi enam k&otilde;verdunud piirkond. Et aegruumi k&otilde;verus on seotud energiaga, peab niisugune laine energiat edasi kandma ja seega p&otilde;him&otilde;tteliselt m&otilde;&otilde;detav olema.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"245\" height=\"245\" alt=\"\" src=\"\/pildid\/201107.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n<em><\/p>\n<p>\nPildil on graafiliselt kujutatud gravitatsiooniv&auml;lja enne kahe musta augu &uuml;hinemist NASA simulatsiooni kohaselt (Pilt: NASA)<br \/>\n<\/em> <\/p>\n<p>Raskused tulenevad vajadusest &auml;&auml;rmiselt tundlike seadmete j&auml;rele ja asjaolust, et otsitavat signaali oleks v&auml;ga keeruline eristada k&otilde;ikv&otilde;imalikust m&uuml;rast. California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) juhitav Laserinterferomeetriline Gravitatsioonilainete Observatoorium (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/LIGO\">LIGO<\/a>) on loodud just niisuguste aegruumi v&auml;reluste tuvastamiseks. Ent hiiglaslikest interferomeetritest &uuml;ksi ei piisa, vaja on ka tohutut arvutusv&otilde;imsust, mis tuleks toime terabaitide mahus andmete l&auml;bit&ouml;&ouml;tamisega &ouml;&ouml;p&auml;evas. Loomulikult kasutatakse selleks v&otilde;imsaid arvutiklastreid, ent ka kiire interneti&uuml;hendusega kodukasutaja saab teadlastega &uuml;hineda projekti <a href=\"http:\/\/einstein.phys.uwm.edu\/\">Einstein@Home<\/a> kaudu.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\">sciencedaily.com<\/a><br \/>\nToimetas <a href=\"mailto:erik.randla@gmail.com?subject=Uudis\">Erik Randla<br \/>\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Albert Einsteini 1915 aastal avaldatud &uuml;ldrelatiivsusteooria on t&auml;naseks korduvalt katseliselt kinnitust saanud, kuid siiani pole &otilde;nnestunud m&otilde;&otilde;ta teooria ennustatavaid gravitatsioonilaineid. Gravitatsioonilaineid on p&uuml;&uuml;tud tuvastada juba aastak&uuml;mneid, m&otilde;ned m&otilde;&otilde;tmised on andnud ka kaudseid tulemusi, ent &uuml;heselt neid kindlaks tehtud pole. Kui elektrilaenguga osake liigub kiirendusega, tekitab ta ruumis valguse kiirusel leviva elektromagnetlaine, kindlate lainepikkuste korral on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-824","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=824"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/824\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}