{"id":825,"date":"2007-11-22T11:10:35","date_gmt":"2007-11-22T08:10:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=825"},"modified":"2010-03-29T09:48:17","modified_gmt":"2010-03-29T06:48:17","slug":"uhe-olematu-osakese-lugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=825","title":{"rendered":"\u00dche olematu osakese lugu"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Ehkki aksionide olemasolu seni otsitud kujul on suure t&otilde;en&auml;osusega &uuml;mber l&uuml;katud, j&auml;tkuvad algselt nende leidmiseks kavandatud katsed.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nAksionideks kutsutakse h&uuml;poteetilisi osakesi, mis peaks tekkima reaalsete ja virtuaalsete footonite &uuml;hinemisel. Aastal 2005 tehtud katses tuvastasid Itaalia teadlased vastavaotstarbelise seadmega PVLAS (Polarizzazione del Vuoto con LASer) esimest korda footoni, mis arvati p&auml;rinevat aksioni lagunemisest. Hiljem tunnistasid eksperimentaatorid, et tegemist oli siiski vaid m&otilde;&otilde;teseadme eksitava veaga, ent selleks ajaks olid mitmed laborid valmistunud omakorda nende leidu katseliselt kinnitama. Enamik kasutas sama katseskeemi kui PVLAS, milles valgusvoog juhiti esmalt l&auml;bi tugeva magnetv&auml;lja ja seej&auml;rel l&auml;bipaistmatule seinale. Kui valguse footonitest m&otilde;ni &uuml;hineks &uuml;hega magnetv&auml;lja virtuaalsetest footonitest ja moodustaks aksioni, v&otilde;iks viimane l&auml;bi seina liikuda ja seej&auml;rel laguneda. Katsetes otsitigi niisugustel lagunemistel tekkivaid footoneid seina pimedal poolel. Hiljuti ajakirjas Physical Review Letters avaldatud <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e190403\">artiklis<\/a> esitab BMV (Bir&eacute;fringence Magn&eacute;tique du Vide)  r&uuml;hm Prantsusmaalt oma tulemused, mis v&auml;listavad PVLAS katsest p&auml;rineva massi ja seosekonstandi v&auml;&auml;rtustega aksioni olemasolu t&otilde;en&auml;osusega 99.9%. <a href=\"http:\/\/gammev.fnal.gov\/\">GammeV<\/a> r&uuml;hma t&ouml;&ouml; kahandas niisuguse aksioni leidumise t&otilde;en&auml;osust veel 1000 korda ja seadis seni rangeima piirangu tema seosekonstandile footonitega vastasm&otilde;justumiseks &#8211; 1meV massenergiaga aksioni puhul oleks tema suhteid valgusega iseloomustav parameeter v&auml;iksem kui 5 &times; 10-7 GeV-1. Carlo Rizzo BMV r&uuml;hmast leiab, et edasised katsed leida PVLAS pakutud parameetritega aksione on kaotanud m&otilde;tte, ent seadmed selleks otstarbeks on juba olemas, teiste seas ka CERNis (<a href=\"http:\/\/documents.cern.ch\/cgi-bin\/setlink?base=greybook&amp;categ=abstracts&amp;id=OSQAR\">OSQAR<\/a>). Vastavate m&otilde;&otilde;tmistega seotud teadlased on optimistlikumad ja n&auml;evad tekkinud olukorras v&otilde;imalust eksperimenteerida t&auml;iesti tundmatus kohas lootuses, et loodus seda aksionide asemel millegi muu avastamist v&auml;&auml;rivaga rikastanud on.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas <a href=\"mailto:erik.randla@gmail.com?subject=Uudis\">Erik Randla<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ehkki aksionide olemasolu seni otsitud kujul on suure t&otilde;en&auml;osusega &uuml;mber l&uuml;katud, j&auml;tkuvad algselt nende leidmiseks kavandatud katsed. Aksionideks kutsutakse h&uuml;poteetilisi osakesi, mis peaks tekkima reaalsete ja virtuaalsete footonite &uuml;hinemisel. Aastal 2005 tehtud katses tuvastasid Itaalia teadlased vastavaotstarbelise seadmega PVLAS (Polarizzazione del Vuoto con LASer) esimest korda footoni, mis arvati p&auml;rinevat aksioni lagunemisest. Hiljem tunnistasid eksperimentaatorid, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-825","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/825","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=825"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/825\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=825"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=825"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=825"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}