{"id":8258,"date":"2010-09-16T20:10:01","date_gmt":"2010-09-16T17:10:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8258"},"modified":"2010-09-16T23:14:39","modified_gmt":"2010-09-16T20:14:39","slug":"paikeseplekid-voivad-aastakumneteks-kaduda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8258","title":{"rendered":"P\u00e4ikeseplekid v\u00f5ivad aastak\u00fcmneteks kaduda"},"content":{"rendered":"

Tusconi Rahvusliku P\u00e4ikeseobservatooriumi (NSO) teadlaste uurimuse kohaselt v\u00f5ivad p\u00e4ikeseplekid aastaks 2016. mitmeteks j\u00e4rgnevateks aastak\u00fcmneteks t\u00e4ielikult kaduda, skeptikud j\u00e4\u00e4vad tulemuste suhtes ettevaatlikuks.<\/strong><\/p>\n

P\u00e4ikeseplekid tekivad, kui P\u00e4ikese pinnalt t\u00f5usev ioniseeritud plasma v\u00f5i elektriliselt laetud gaas P\u00e4ikese poolt tekitatavasse magnetv\u00e4lja l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4b. Harilikult kiirgaks gaas oma soojuse keskkonda ning kukuks seej\u00e4rel tagasi pinnale, ent magnetv\u00e4li takistab seda protsessi. Maalt vaadatuna paistab piirkond tumedamana, kuna selle temperatuur on oma \u00fcmbrusest ligikaudu 1000 kelvini v\u00f5rra madalam, kirjutab ERR Teadusportaal<\/a>.

\"\"<\/a>

Foto: NASA\/TRACE<\/p><\/div><\/p>\n

Astronoomid on p\u00e4ikeseplekke lugenud ja vaadelnud juba 17. sajandi algusest. J\u00e4rgnevate aastasadade jooksul l\u00e4bi viidud uuringute p\u00f5hjal on j\u00e4reldatud, et P\u00e4ikese aktiivsus j\u00e4rgib 11 aastast ts\u00fcklit. P\u00e4ikese maksimumkiirguse perioodi ajal kasvab p\u00e4ikeseplekkide arv h\u00fcppeliselt, mil p\u00e4ikese miinimumi ajal kahaneb nende arv nulli l\u00e4hedaseks.<\/p>\n

Viimane p\u00e4ikese miinimum oleks pidanud juba eelmisel aastal l\u00f5ppema, kuid juhtus midagi kummalist. Kuigi harilikult kestavad miinimumi perioodid ligikaudu 16 kuud, on praegune veninud juba \u00fcle 26 kuu pikkuseks. Rahvusvahelisel Astronoomia \u00dchingu s\u00fcmpoosiumil esitletavas uurimuses peavad NSO teadlased Matthew Penn <\/strong>ja William Livingston<\/strong> P\u00e4ikese magnetv\u00e4lja tugevuse kahanemist.<\/p>\n

Penn ja Livingston on alates 1990. aastast uurinud p\u00e4ikeseplekkide magnetilist tugevust kasutades Zeemani l\u00f5hestamiseks kutsutavat m\u00f5\u00f5tetehnikat. Spektrograafi abil registreeritakse l\u00f5ksus olevate raua aatomite poolt kiiratava valguse spektrijoonte vahe. Mida laiem see on, seda tugevam on plasma tekitanud magnetv\u00e4li.<\/p>\n

Teadlased j\u00e4reldasid p\u00e4rast 1500 p\u00e4ikesepleki nimetatud tehnika abil uurimist, et magnetv\u00e4lja keskmine tugevus on kahanenud 2700 gaussilt 2000 gaussini. Toimunud kahanemise p\u00f5hjus ei ole selge, kuid kui see j\u00e4tkub, v\u00f5ivad p\u00e4ikeseplekid 2016. aastaks t\u00e4ielikult kaduda, kui p\u00e4ikeseplekkide magnetv\u00e4lja tugevus 1500 gaussini langeb.<\/p>\n

Ajaloost on teada, et samasugust n\u00e4htust t\u00e4heldati 1645-1715 aasta vahel, mida kutsutakse Mauder’i miinimumiks. P\u00e4ikeseplekkide arvu kahanemine langes kokku aastak\u00fcmnete pikkuse temperatuuri langusega kogu Euroopas, mida nimetatakse ka V\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4ajaks.<\/p>\n

Ent osa valdkonna teadlasi soovitab uurimistulemuste suhtes ettevaatlikuks j\u00e4\u00e4da, kuna tehtud j\u00e4reldused p\u00f5hinevad eelnevate p\u00e4ikesets\u00fcklite andmetel koostatud ekstrapolatsioonil, mille m\u00e4\u00e4ramatus on suhteliselt suur. “P\u00e4ikesets\u00fcklite pikkuses ilmnevad k\u00f5ikumised j\u00e4rgivad v\u00e4ga keerulist mittelineaarset k\u00e4itumist. Seega on autorite kasutatud lineaarne ekstrapolatsioon tuleviku prognoosimiseks antud juhul ebakohane ning seega pole uurimuse j\u00e4reldused \u00f5igustatud,” \u00fctles Stanfordi \u00fclikooli vanemteadur Alexander Kosovichev<\/strong> ERR-le.<\/p>\n

Samuti hoiatab David Hathaway<\/strong> Marshalli Kosmoselennu keskusest, et p\u00e4ikeseplekkide magnetv\u00e4lja arvutused ei v\u00f5ta arvesse paljusid v\u00e4iksemaid p\u00e4ikeselaike, mis viimase p\u00e4ikese maksimumi ajal ilmnesid. Kuna nende v\u00e4ljatugevus on v\u00e4iksem, v\u00f5ib nende arvesse v\u00f5tmata j\u00e4tmine ka magnetv\u00e4lja tugevuse keskmise k\u00f5rgemaks kergitada.<\/p>\n

Samas on Penni ja Livingstoni tulemused koosk\u00f5las sarnase p\u00e4ikesetuule tiheduse v\u00e4henemisega.<\/a> “Kuna p\u00e4ikesetuule tekkimist seostatakse P\u00e4ikese tugevate magnetv\u00e4ljadega, on see magnetv\u00e4lja tugevuse kahanemisega koosk\u00f5las,” kinnitas P.K. Manoharan<\/strong> Tata fundamentaaluuringute instituudist (TIFR.)<\/p>\n

Livingston ise nendib, et kuigi tema ja Penni prognoos ei pruugi t\u00e4ide minna, n\u00e4itab ainult aeg, mis tegelikult toimuma hakkab. “Sellegipoolest pole mitte mingisugust kahtlust, et p\u00e4ikeseplekid oleksid praegu v\u00e4ga terved,” lisas Livingston.<\/p>\n

Loe lisaks:
\narVix: “Long-term Evolution of Sunspot Magnetic Fields.<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tusconi Rahvusliku P\u00e4ikeseobservatooriumi (NSO) teadlaste uurimuse kohaselt v\u00f5ivad p\u00e4ikeseplekid aastaks 2016. mitmeteks j\u00e4rgnevateks aastak\u00fcmneteks t\u00e4ielikult kaduda, skeptikud j\u00e4\u00e4vad tulemuste suhtes ettevaatlikuks. P\u00e4ikeseplekid tekivad, kui P\u00e4ikese pinnalt t\u00f5usev ioniseeritud plasma v\u00f5i elektriliselt laetud gaas P\u00e4ikese poolt tekitatavasse magnetv\u00e4lja l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4b. Harilikult kiirgaks gaas oma soojuse keskkonda ning kukuks seej\u00e4rel tagasi pinnale, ent magnetv\u00e4li takistab seda protsessi. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8258","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8258"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8258\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}