{"id":827,"date":"2007-11-26T12:10:15","date_gmt":"2007-11-26T09:10:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=827"},"modified":"2010-03-29T09:48:06","modified_gmt":"2010-03-29T06:48:06","slug":"kuidas-leida-opaali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=827","title":{"rendered":"Kuidas leida opaali"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Opaal on kauni l&auml;ikega v&auml;&auml;riskivi, ent tema leidmine on vaevarikas, sest enamasti &uuml;mbritseb leiukohti sama koostisega, kuid struktuurilt erinev r&auml;nidioksiid. <br \/>\n<\/strong><br \/>\nV&auml;&auml;riskivina tunnustatud opaalis paiknevad umbes 200 nanomeetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga r&auml;nikuulikesed korrap&auml;rase v&otilde;rena. Austraalia teadlased leidsid, et see struktuur on p&otilde;hjustatud lokaalsetest uraanilisanditest kalliskivi tekke ajal. N&uuml;&uuml;d v&otilde;imaldab uraani laguproduktide j&auml;&auml;kkiirgus tuvastada uusi opaali leiukohti. Geoloog Brian Senior ja f&uuml;&uuml;sik Lewis Chadderton kasutasid anal&uuml;&uuml;tilisi meetodeid, nagu elektronspektroskoopia, ja setteprotsessi teoreetilist mudelit n&auml;itamaks, et uraani laguproduktid toimisid r&auml;nikuulide tekke tsentritena. Samal ajal p&otilde;hjustavad nad ka v&auml;&auml;risopaali k&otilde;rgemat radioaktiivsust hariliku r&auml;niga k&otilde;rvutades, Senior ja Chadderton t&ouml;&ouml;tasid v&auml;lja ka tehnoloogia opaalide leidmiseks. 15 sentimeetriste vahekaugustega kivimisse puuritud aukudes m&otilde;&otilde;detakse naatriumjodiidi baasil t&ouml;&ouml;tava detektoriga gammakiirguse intensiivsust ja saadud andmed sisestatakse arvutisse. Triangulatsiooni abil saab m&auml;&auml;rata opaali t&auml;pse asukoha. Kogu seadmestik mahub maasturisse ja on seega v&auml;lit&ouml;&ouml;del kasutatav. Chaddertoni s&otilde;nul kasutatakse uusi teadmisi nende laboris Austraalia Rahvuslikus &Uuml;likoolis, et luua fotooniliste omadustega kunstopaale. Fotoonilised materjalid on suure t&auml;htsusega fiiberoptikal p&otilde;hinevais sides&uuml;steemides, sageli kirjeldatakse neid optilise analoogina pooljuhtidele elektroonikas.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/home\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Opaal on kauni l&auml;ikega v&auml;&auml;riskivi, ent tema leidmine on vaevarikas, sest enamasti &uuml;mbritseb leiukohti sama koostisega, kuid struktuurilt erinev r&auml;nidioksiid. V&auml;&auml;riskivina tunnustatud opaalis paiknevad umbes 200 nanomeetrise l&auml;bim&otilde;&otilde;duga r&auml;nikuulikesed korrap&auml;rase v&otilde;rena. Austraalia teadlased leidsid, et see struktuur on p&otilde;hjustatud lokaalsetest uraanilisanditest kalliskivi tekke ajal. N&uuml;&uuml;d v&otilde;imaldab uraani laguproduktide j&auml;&auml;kkiirgus tuvastada uusi opaali leiukohti. Geoloog Brian [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-827","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/827\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}