{"id":834,"date":"2007-12-07T16:50:52","date_gmt":"2007-12-07T13:50:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=834"},"modified":"2010-03-29T09:47:22","modified_gmt":"2010-03-29T06:47:22","slug":"kuidas-koetakse-paikese-krooni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=834","title":{"rendered":"Kuidas k\u00f6etakse P\u00e4ikese krooni"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>P&auml;ikese pinnatemperatuur on &quot;k&otilde;igest&quot; umbes 6000 kelvinit, ent selle kohal asuv kroon k&uuml;&uuml;nib miljonite kelviniteni. Ehkki energiat tema k&uuml;tmiseks on enam kui k&uuml;ll, oli soojus&uuml;lekande mehhanism P&auml;ikese pinnalt kroonile seni segane. <br \/>\n<\/strong><br \/>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"203\" height=\"203\" src=\"\/pildid\/071207.jpg\" alt=\"\" \/><em>Mateeriajoad P&auml;ikese pinnal&auml;hedases magnetv&auml;ljas<br \/>\n<\/em><br \/>\nJaapani mehitamata uurimissatelliidi <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Hinode\">Hinode<\/a> (jp. k. p&auml;ikeset&otilde;us) optilise teleskoobi SOT (Solar Optical Telescope) andmetele tuginedes on USA, Norra ja Jaapani teadlased s&otilde;ltumatult j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et P&auml;ikese pinna l&auml;heduses m&auml;ngivad olulist rolli Alfv&eacute;ni lained (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Alfven_wave\">Alfv&eacute;n wave<\/a>). Need magnetv&auml;lja ristsihilised v&otilde;nkumised kannavad energiat magnetiliste j&otilde;ujoonte sihis. P&auml;ikese pinna l&auml;hedal avastati nad v&auml;ljapaiskunud aine jugade ristv&otilde;nkumistest, j&auml;relduse &otilde;igsusele lisas kaalu kokkulangevus arvutisimulatsiooniga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<br \/>\n<\/a>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P&auml;ikese pinnatemperatuur on &quot;k&otilde;igest&quot; umbes 6000 kelvinit, ent selle kohal asuv kroon k&uuml;&uuml;nib miljonite kelviniteni. Ehkki energiat tema k&uuml;tmiseks on enam kui k&uuml;ll, oli soojus&uuml;lekande mehhanism P&auml;ikese pinnalt kroonile seni segane. Mateeriajoad P&auml;ikese pinnal&auml;hedases magnetv&auml;ljas Jaapani mehitamata uurimissatelliidi Hinode (jp. k. p&auml;ikeset&otilde;us) optilise teleskoobi SOT (Solar Optical Telescope) andmetele tuginedes on USA, Norra ja Jaapani [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-834","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/834","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=834"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/834\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=834"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=834"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=834"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}