{"id":835,"date":"2007-12-10T23:46:55","date_gmt":"2007-12-10T20:46:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=835"},"modified":"2010-03-29T09:47:15","modified_gmt":"2010-03-29T06:47:15","slug":"cooperi-paarid-isolaatoris","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=835","title":{"rendered":"Cooperi paarid isolaatoris"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\nTavaliselt seostatakse Cooperi paare &uuml;lijuhtivusega, ent nad v&otilde;ivad esineda ka isolaatorites.<br \/>\n<\/strong> <br \/>\nHarilikult elektronid t&otilde;ukuvad, kuiv&otilde;rd kannavad samam&auml;rgilist elektrilaengut, ent kristallv&otilde;re v&otilde;nkumiste kaudu saavad nad &quot;suhelda&quot; ka moel, mis avaldub &auml;&auml;rmiselt n&otilde;rga t&otilde;mbeinteraktsioonina. Piisavalt madalal temperatuuril, kus segavad liikumised on vaibunud, v&otilde;ivad elektronid kirjeldatud t&otilde;mbumise l&auml;bi paaridesse jaguneda. Need, Cooperi paarid, on &uuml;lijuhtivuse aluseks. N&uuml;&uuml;d on USA Rhode Islandi Browni &Uuml;likooli teadlased n&auml;idanud Cooperi paaride olemasolu ka isolaatorites. Oma katses kasutasid nad &otilde;hukesi vismutilehti, millesse tehti 100 nm vahekaugustega 27 nm l&auml;bim&otilde;&otilde;duga augud. M&otilde;nest aatomikihist suurema paksusega lehed muutusid allpool kriitilist temperatuuri, milleks oli 2K, &uuml;lijuhtivaiks. V&auml;ga &otilde;hukeste, vaid m&otilde;ne aatomikihi paksuste, kilede elektritakistus aga kasvas samadel tingimustel h&uuml;ppeliselt. Niisuguses isolaatorifaasis materjalis Cooperi paaride tuvastamiseks m&otilde;&otilde;deti selle elektritakistust v&auml;lisest magnetv&auml;ljas. Teadaolevalt peaks takistus ostsilleeruma sagedusega, mis s&otilde;ltub laengute suurusest aines. Otsitavad v&otilde;nkumised t&otilde;epoolest tuvastati ja nende sagedus viitas kahe elementaarlaenguga laengukandjate olemasolule ja seega Cooperi paaridele. <\/p>\n<p>&Uuml;lijuhtivuse n&auml;htus avastati v&auml;hem kui sajandi eest ja selle detailse m&otilde;istmise kallal t&ouml;&ouml;tavad teadlased t&auml;nini. Kirjeldatud katses n&auml;eb t&ouml;&ouml; &uuml;ks autor, James Valles, sammu isolaatorite ja &uuml;lijuhtide vahekorra parema m&otilde;istmise suunas.<\/p>\n<p>Allikad: <a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/cgi\/content\/full\/318\/5854\/1273\"><em>Science<\/em> 23 November 2007<\/a> ja <a href=\"http:\/\/www.aip.org\/pnu\/\">Physics News Update<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tavaliselt seostatakse Cooperi paare &uuml;lijuhtivusega, ent nad v&otilde;ivad esineda ka isolaatorites. Harilikult elektronid t&otilde;ukuvad, kuiv&otilde;rd kannavad samam&auml;rgilist elektrilaengut, ent kristallv&otilde;re v&otilde;nkumiste kaudu saavad nad &quot;suhelda&quot; ka moel, mis avaldub &auml;&auml;rmiselt n&otilde;rga t&otilde;mbeinteraktsioonina. Piisavalt madalal temperatuuril, kus segavad liikumised on vaibunud, v&otilde;ivad elektronid kirjeldatud t&otilde;mbumise l&auml;bi paaridesse jaguneda. Need, Cooperi paarid, on &uuml;lijuhtivuse aluseks. N&uuml;&uuml;d on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-835","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/835","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=835"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/835\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=835"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=835"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=835"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}