{"id":836,"date":"2007-12-12T01:40:20","date_gmt":"2007-12-11T22:40:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=836"},"modified":"2010-03-29T09:46:34","modified_gmt":"2010-03-29T06:46:34","slug":"uuriti-tuumaspinnide-jaotuse-ajalist-arengut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=836","title":{"rendered":"Uuriti tuumaspinnide jaotuse ajalist arengut"},"content":{"rendered":"<p><strong><br \/>\n&Scaron;veitsi teadlased ehitasid seadme aatomituumade spinndifusiooni j&auml;lgimiseks.<\/strong><\/p>\n<p>Aatomituumade spinnidel saab olla kaks v&otilde;imalikku v&auml;&auml;rtust, mida aitab kujutleda nende p&otilde;hjustatud magnetv&auml;ljade orientatsioon. Enamikul ainetel ei ole makroskoopilist magnetv&auml;lja, sest v&auml;hegi suuremas ainehulgas leidub ligikaudu &uuml;hepalju kummagi orientatsiooniga tuumasid. Kui siiski niisuguses aines tekitada olukord, kus spinnid on samasuunalised, ning siis seda seisundit h&auml;irida, hakkab normaalolukord spontaanselt taastuma. Selle, spinndifusiooniks nimetatava, n&auml;htuse uurimiseks puudusid varem piisava lahutusv&otilde;imega m&otilde;&otilde;teriistad. N&uuml;&uuml;d on Sveitsi teadlased spetsiaalselt selleks tarbeks loodud magnetresonantsi ja aatomj&otilde;umikroskoopiat &uuml;hendava seadmega (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Magnetic_resonance_force_microscopy\">magnetic resonance force microscopy<\/a>) j&auml;lginud spinndifusiooni kulgu ajas. Piltlikult v&otilde;ib nende katseseadet kujutleda kui mikroskoopilist kangimehhanismi, millele kinnitatud 25 mikromeetrilise lineaarm&otilde;&otilde;tmega CaF<sub><sup>2<\/sup><\/sub> proovis korrastati tuumade spinnid tugeva v&auml;lise mittehomogeense magnetv&auml;lja abil. Seej&auml;rel tekitati h&auml;iritus raadiolainete abil, misj&auml;rel tuumade spinnjaotus hakkas normaliseeruma. Seda j&auml;lgiti, m&otilde;&otilde;tes kangikese v&otilde;nkumisi, mida igal ajahetkel m&otilde;jutas spinnidest p&otilde;hjustatud ja v&auml;lise magnetv&auml;lja interaktsioon. V&auml;lise v&auml;lja mittehomogeensus v&otilde;imaldas tuvastada spinnide lineaarjaotuse igal m&otilde;&otilde;tehetkel piki kangikese telge. Suured ootused on seotud analoogse katsega ruumilise jaotuse jaoks.<br \/>\nSpinndifusiooni ajalise arengu tundmine aitab kaasa paremate tuumamagnetresonantsil p&otilde;hinevate m&otilde;&otilde;teseadmete v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisele, mis v&otilde;imaldaks t&auml;psemalt uurida n&auml;iteks pol&uuml;meeride ja proteiinide struktuuri. Samal ajal aitab spinndifusiooni mehhanismi tundmine kaasa spinntroonika arengule. Spinntroonika on teadusharu, mis lisaks elektronide laengule vaatleb nande spinnist tulenevaid efekte ja m&auml;ngib kvantarvuti loomisel sarnast rolli nagu elektroonika praegustes raalides.<\/p>\n<p>Allikad: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\">physicsworld.com<\/a> ja <a href=\"http:\/\/link.aps.org\/abstract\/PRL\/v99\/e227603\"><cite>Phys. Rev. Lett.<\/cite> <strong>99<\/strong> 227603<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&Scaron;veitsi teadlased ehitasid seadme aatomituumade spinndifusiooni j&auml;lgimiseks. Aatomituumade spinnidel saab olla kaks v&otilde;imalikku v&auml;&auml;rtust, mida aitab kujutleda nende p&otilde;hjustatud magnetv&auml;ljade orientatsioon. Enamikul ainetel ei ole makroskoopilist magnetv&auml;lja, sest v&auml;hegi suuremas ainehulgas leidub ligikaudu &uuml;hepalju kummagi orientatsiooniga tuumasid. Kui siiski niisuguses aines tekitada olukord, kus spinnid on samasuunalised, ning siis seda seisundit h&auml;irida, hakkab normaalolukord spontaanselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-836","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=836"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/836\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}