{"id":837,"date":"2007-12-14T01:33:22","date_gmt":"2007-12-13T22:33:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=837"},"modified":"2010-03-29T09:46:29","modified_gmt":"2010-03-29T06:46:29","slug":"vaatame-tahesadu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=837","title":{"rendered":"Vaatame t\u00e4hesadu!"},"content":{"rendered":"

\nLähematel päevadel saab soodsa ilma korral jälgida geminiidide meteoorivoolu.
\n<\/strong>
\nSageli langevateks tähtedeks nimetatavad meteoorid on tegelikult enamuses vaid liivatera suurused kosmilist päritolu kübemed, mis atmosfääris kümneid kilomeetreid sekundis liikudes tekitavad enda ette suure rõhu all õhupadja. Kõrget rõhku peetakse peamiseks põhjuseks, miks terakesed hõõguma hakkavad ja atmosfääris põledes nähtavaks saavad.<\/p>\n

\"\"Geminiidid pärinevad lagunevalt komeedilt 3200 Phaeton ja on jälgitavad detsembri keskpaiku Kaksikute tähtkujus. Parimaks vaatlusajaks tõotab saada reede, 14. detsembri, õhtu, mil Jaak Jaaniste hinnangul võib reaalselt näha langevat tähte umbes korra nelja minuti jooksul. Kindlasti tasub pilk taevasse suunata ka eelnevail ja järgnevatel päevadel. Et geminiidide lennukiirus on meteooride kohta väike, umbes 35 km\/s, kestab iga tähe lend ka kauem, kui näiteks perseiididel.<\/p>\n

Ere langev täht 2004 aasta geminiidide voolust (Pilt: www.skyandtelescope.com<\/a>)
\n<\/em><\/p>\n

\nLoe ka: Vaatleja<\/a> lugu geminiididest (Jaak Jaaniste)
\nWikipedia: meteor shower<\/a><\/span><\/strong>
\n<\/em>Allikad: ajakiri Vaatleja<\/a>
\nToimetas Erik Randla
\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lähematel päevadel saab soodsa ilma korral jälgida geminiidide meteoorivoolu. Sageli langevateks tähtedeks nimetatavad meteoorid on tegelikult enamuses vaid liivatera suurused kosmilist päritolu kübemed, mis atmosfääris kümneid kilomeetreid sekundis liikudes tekitavad enda ette suure rõhu all õhupadja. Kõrget rõhku peetakse peamiseks põhjuseks, miks terakesed hõõguma hakkavad ja atmosfääris põledes nähtavaks saavad. Geminiidid pärinevad lagunevalt komeedilt 3200 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-837","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/837","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=837"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/837\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}