{"id":8428,"date":"2010-09-21T11:48:27","date_gmt":"2010-09-21T08:48:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8428"},"modified":"2011-08-08T23:14:57","modified_gmt":"2011-08-08T20:14:57","slug":"iidne-taht-on-galaktiliseks-moistatuseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8428","title":{"rendered":"Iidne t\u00e4ht on galaktiliseks m\u00f5istatuseks"},"content":{"rendered":"

Rahvusvahelise uurimust\u00f6\u00f6 tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel t\u00e4hel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumas\u00fcnteesi praeguste arusaamade j\u00e4rgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma t\u00e4htedel, mis Linnutee hilisemas arenguj\u00e4rgus tekkisid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

K\u00f5rgresolutsiooniline Spektrograaf Subaru Teleskoobil Hawail. Pilt: Subaru Telescope<\/p><\/div>\n

,,Meie uurimust\u00f6\u00f6 tulemused on teooriaga t\u00e4ielikult vastuolus,” s\u00f5nas Andy Gallagher<\/strong> Hertfordshire’i \u00dclikoolist. Tema koost\u00f6\u00f6s Sean Ryani<\/strong> ning teadlastega Ameerika \u00dchendriikidest ja Jaapanist uurisid kaalude t\u00e4htkujus asuvat t\u00e4hte HD 140283, kasutades selleks Havail asuvale Subaru Teleskoobile kinnitatud K\u00f5rgdispersiooni Spektrograafi(High Dispersion Spectrograph) abil saadud tulemusi, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Maalt 190 valgusaasta kaugusel asuv t\u00e4ht moodustus ammu enne galaktikasse suures koguses rauda andnud t\u00e4htede teket. Seet\u00f5ttu on t\u00e4he HD 140283 rauasisaldus P\u00e4ikesega v\u00f5rreldes k\u00f5igest 1\/400.<\/p>\n

HD 140283 on nii vana, et seal ei peaks leiduma mingis koguses teiste t\u00e4htede poolt tuumas\u00fcnteesi aeglases \u00a0ehk nn s-protsessis <\/a>toodetud baariumi. See protsess leiab aset suurtes punastes hiidt\u00e4htedes, kus heelium muudetakse s\u00fcsinikuks ja hapnikuks.<\/p>\n

Et t\u00e4hest saaks punane hiid ning et ta hakkaks avakosmosesse baariumi\u00a0andma, kulub v\u00e4hemalt 40 miljonit aastat. Et HD 140283 on nii vana, pidi see moodustuma enne kui punased hiiud aeglases protsessis baariumi tootma hakkasid, mist\u00f5ttu t\u00e4hel baariumit leiduma ei peaks.<\/p>\n

Kogu t\u00e4hel leiduv baarium peab olema tekkinud tuumas\u00fcnteesi kiires ehk r-protsessis<\/a>, mis toimub\u00a0massiivsete t\u00e4htede plahvatamisel. Erinevalt punastest hiidudest surevad\u00a0massiivsed t\u00e4hed aga varsti p\u00e4rast s\u00fcndi,\u00a0mist\u00f5ttu pidi v\u00e4ike kogus baariumi asuma gaasis, millest HD 140283 tekkis.<\/p>\n

1995. aastal Pierre Magaini poolt l\u00e4bi viidud uurimus n\u00e4itas aga, et pea k\u00f5ik HD 140283-e baariumist tekkis aeglases protsessis. Astronoomide hilisem t\u00f6\u00f6 v\u00e4itis aga vastupidist. Antud t\u00f6\u00f6 tulemusena v\u00e4idab Gallagheri t\u00f6\u00f6r\u00fchm aga, et Magainil oli siiski \u00f5igus.<\/p>\n

Gallagheri t\u00f6\u00f6r\u00fchm m\u00f5\u00f5tis t\u00e4he baariumiisotoopide suhtelist sisaldust. Kaks v\u00f5rdselt leiduvat isotoopi – baarium-134 ning baarium-136 – tekkisid t\u00e4ielikult s-protsessis, kuid 3 \u00fclej\u00e4\u00e4nut – baarium-135, baarium-137 ning baarium-138 – v\u00f5isid tekkida nii s- kui ka r-protsessis. Paaris- ja paaritud isotoobid neelavad veidi erinevaid valguse lainepikkusi, mist\u00f5ttu nende proportsioon muudab t\u00e4he spektri baariumijooni.<\/p>\n

Texase \u00dclikooli teadlase Cristopher Snedeni s\u00f5nul ei pruugi tulemused olla aga nii m\u00fcstilised kui nad tunduvad. Tema s\u00f5nul oli noor galaktika ilmselt eba\u00fchtlane ning t\u00e4ht v\u00f5is moodustuda galaktika sellises osas, mis oli r-protsessis tekkinud baariumi poolest rikka supernoova j\u00e4\u00e4nustest v\u00f5rdlemisi vaba. Lisaks v\u00f5is t\u00e4ht saada s-protsessi isotoope m\u00f5ne m\u00f6\u00f6duva punase hiiu gaasist. Gallagheri s\u00f5nul on v\u00f5imalik, et t\u00e4ht tekkis hoopiski m\u00f5nes teises galaktikas.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “The barium isotopic mixture for the metal-poor subgiant star HD140283<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvahelise uurimust\u00f6\u00f6 tulemusena leiti 13 miljardi aasta vanusel t\u00e4hel seesuguseid baariumi isotoope, mida seal tuumas\u00fcnteesi praeguste arusaamade j\u00e4rgi olema ei peaks. Seesugused isotoobid peaksid leiduma t\u00e4htedel, mis Linnutee hilisemas arenguj\u00e4rgus tekkisid. ,,Meie uurimust\u00f6\u00f6 tulemused on teooriaga t\u00e4ielikult vastuolus,” s\u00f5nas Andy Gallagher Hertfordshire’i \u00dclikoolist. Tema koost\u00f6\u00f6s Sean Ryani ning teadlastega Ameerika \u00dchendriikidest ja Jaapanist uurisid kaalude […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8428","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8428\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}