{"id":843,"date":"2007-12-23T07:56:24","date_gmt":"2007-12-23T04:56:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=843"},"modified":"2010-03-29T09:45:48","modified_gmt":"2010-03-29T06:45:48","slug":"ampri-definitsioon-ohus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=843","title":{"rendered":"Ampri definitsioon ohus"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Kas elektrivoolu SI &uuml;hik v&otilde;ib saada uue definitsiooni?<br \/>\n<\/strong><br \/>\nPraegu on elektrivoolu &uuml;hik, amper, &uuml;ldlevinud SI s&uuml;steemis defineeritud kahe meetripikkuse ja meetri v&otilde;rra eraldatud paralleelse vooluga juhtme vahel m&otilde;juva j&otilde;u kaudu. Tegemist on makroskoopilise m&auml;&auml;ranguga ja sellest tulenevalt tekivad reaalses katses paratamatult piiravad ebat&auml;psused. Soome teadlaste juhitav r&uuml;hm on loonud seadme, mis v&otilde;ib saada ampri mikroskoopilise definitsiooni aluseks. Helsingi &Uuml;likooli f&uuml;&uuml;sikud eesotsas Jukka Pekolaga valmistasid miniatuurse transistori p&otilde;him&otilde;ttel toimiva seadme, milles juhtiva piirkonnaga on Josephsoni kontaktide vahendusel &uuml;hendatud kaks viiku. Josephsoni kontaktiks (Wikipedia: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Josephson_effect\">Josephson effect<\/a>) on &otilde;huke isolaatorikiht, millele rakendatud vahelduvpinge &uuml;he perioodi jooksul kontakti l&auml;bivate elektronide arvu m&auml;&auml;rab juhtpinge amplituud. Vastloodud transistoris on kontaktid piisavalt v&auml;ikesed, et kuloniline t&otilde;ukumine ei luba korraga tunneleeruda rohkem kui &uuml;hel elektronil. Lisaks saab nende voolu juhtivas osas m&otilde;jutada sellele &uuml;hendatud t&uuml;&uuml;relektroodile pinget rakendades. Praeguseks on saavutatud olukord, kus voolu m&auml;&auml;ra suudetakse reguleerida &uuml;he elektroni kaupa. Pekkola s&otilde;nul ei ole keeruline niisuguseid transistore suuremal hulgal paralleelselt &uuml;hendada, et saada &uuml;lit&auml;pselt m&auml;&auml;ratud makroskoopilisi voolusid. Kolmest elektrivoolu p&otilde;hisuurusest kahe jaoks on juba kvantmehaanikal p&otilde;hinevad mikroskoopilised m&auml;&auml;rangud &#8211; pinge m&otilde;&otilde;tmiseks saab kasutada vahelduvvoolu Josephsoni efekti ja takistus on seotud Halli efektiga. Soomlaste tulemus v&otilde;imaldaks siduda t&uuml;&uuml;rvoolu sageduse Josephsoni kontaktil ja voolutugevuse l&auml;bi transistori.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/32245\">physicsworld.com<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas elektrivoolu SI &uuml;hik v&otilde;ib saada uue definitsiooni? Praegu on elektrivoolu &uuml;hik, amper, &uuml;ldlevinud SI s&uuml;steemis defineeritud kahe meetripikkuse ja meetri v&otilde;rra eraldatud paralleelse vooluga juhtme vahel m&otilde;juva j&otilde;u kaudu. Tegemist on makroskoopilise m&auml;&auml;ranguga ja sellest tulenevalt tekivad reaalses katses paratamatult piiravad ebat&auml;psused. Soome teadlaste juhitav r&uuml;hm on loonud seadme, mis v&otilde;ib saada ampri mikroskoopilise [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-843","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/843","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=843"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/843\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=843"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=843"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=843"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}