{"id":8435,"date":"2010-09-21T17:26:05","date_gmt":"2010-09-21T14:26:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=8435"},"modified":"2011-08-08T23:14:51","modified_gmt":"2011-08-08T20:14:51","slug":"viiekumne-miljoni-aasta-vanune-madu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=8435","title":{"rendered":"Viiek\u00fcmne miljoni aasta vanune madu"},"content":{"rendered":"<p>Wyomingist Fossiili K\u00fcnkalt leitud madu Clarisse\u2019i perfektne lubjakivist fossiil on ainuke teadaolev omalaadne. Palentoloog Hussan Zaher tuli Houstonist Loodusteaduste Muuseumi korraldusel teda uurima.<\/p>\n<div id=\"attachment_8467\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignnone\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/snakesnake.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-8467\" class=\"size-full wp-image-8467\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/snakesnake.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"262\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/snakesnake.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/09\/snakesnake-250x218.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-8467\" class=\"wp-caption-text\">Madu Clarisse&#39;i fossiil<\/p><\/div>\n<p>Isegi k\u00f5ige arenenumad tehnoloogiad meditsiinis ei suutnud Clarisse\u2019i r\u00e4\u00e4kima k\u00f5ikidest oma saladustest \u2013 l\u00f5ppude l\u00f5puks on ta ju kaitsnud neid rohkem kui viisk\u00fcmmend miljonit aastat.<\/p>\n<p>Zaher t\u00f5i hinnalise leiu Metodistlikusse haiglasse ja vaatles seda kompuutertomograafiaga lootes leida, kus v\u00f5iks paikneda Clarisse meie evolutsiooni ajateljel.<\/p>\n<p>Kompuutertomograafia viidi l\u00e4bi 64-osalise skanneerimis masinaga, mis on v\u00f5imeline saatma laser juhitavaid r\u00f6ntgenkiiri l\u00e4bi sihtm\u00e4rgi. Aparaadiga saab teha v\u00e4hem kui minutiga pea 3000 pilti. Neid pilte kasutades on v\u00f5imalik konstrueerida kolme m\u00f5\u00f5tmeline pilt mao luustikust. See t\u00f6\u00f6 on n\u00fc\u00fcdseks tehtud ning arvuti poolt kokku pandud kuvandit saab keerata 360 kraadi.<\/p>\n<p>Zaher \u00fcritab leida Clarisse\u2019i abil puuduvat l\u00fcli madude vahel, kes s\u00f6\u00f6vad oma saagi tervenisti ning nende, kes s\u00f6\u00f6vad seda v\u00e4ikeste ampsude kaupa.<\/p>\n<p>Uurimuse k\u00e4igus ei leidnud Zaher mingeid j\u00e4lgi j\u00e4semetest. See viis ta j\u00e4reldusele, et madu on k\u00fcll v\u00e4ga vana, kuid evolutsiooni skaalal asub ta arvatust siiski k\u00f5rgemal. Anal\u00fc\u00fcside kohaselt usutakse, et see madu on <em>Boavus indelmani<\/em> l\u00e4hisugulane, kedakirjeldati 1930. aastal.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2010\/09\/100918212925.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Wyomingist Fossiili K\u00fcnkalt leitud madu Clarisse\u2019i perfektne lubjakivist fossiil on ainuke teadaolev omalaadne. Palentoloog Hussan Zaher tuli Houstonist Loodusteaduste Muuseumi korraldusel teda uurima. Isegi k\u00f5ige arenenumad tehnoloogiad meditsiinis ei suutnud Clarisse\u2019i r\u00e4\u00e4kima k\u00f5ikidest oma saladustest \u2013 l\u00f5ppude l\u00f5puks on ta ju kaitsnud neid rohkem kui viisk\u00fcmmend miljonit aastat. Zaher t\u00f5i hinnalise leiu Metodistlikusse haiglasse ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":348,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-8435","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8435","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/348"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8435"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8435\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8435"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8435"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8435"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}