{"id":846,"date":"2008-01-02T14:10:47","date_gmt":"2008-01-02T14:10:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=846"},"modified":"2008-01-02T14:10:47","modified_gmt":"2008-01-02T14:10:47","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=846","title":{"rendered":"Elektronide \u00fcllatav h\u00fcplemine galliumarseniidis"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Teadlased avastasid uue mehhanismi elektronide juhtimiseks l&auml;bi kristalli.<br \/>\n<\/strong><br \/>\nKui elektronid kristallis liiguvad, on nad kulonilises vastasm&otilde;jus &uuml;mbritsevate aatomitega ja p&otilde;hjustavad viimaste v&otilde;nkumisi, mida v&otilde;ib vaadelda kui kristallis levivaid virtuaalseid osakesi, foononeid, mis kannavad &auml;ra elektronide algset liikumisenergiat. Piltlikult ilmestab seda kujutlus vedrumadratsil veerevast raskest kuulist, mis paneb enda tee l&auml;heduses vedrud v&otilde;nkuma ja aeglustub seejuures. Saksa teadlased leidsid aga, et galliumarseniidi kristallis elektronide kiirendamisel &auml;&auml;rmiselt l&uuml;hikese ja tugeva elektriv&auml;ljaga muutub nende liikumise mehhanism p&otilde;him&otilde;tteliselt erinevaks eelkirjeldatust. Katses m&otilde;jutati elektrone 3 pikosekundi jooksul elektriv&auml;ljaga 2 MV\/m ja &uuml;llatavalt m&otilde;&otilde;deti hariliku triivi asemel elektronide ostsilleeruv kulgemine l&auml;bi galliumarseniidi kristalli. Suure kiirusega liikumine vaheldus aeglasega just kristalli optiliste foononite omav&otilde;nkesagedusega. Katses leitud efekti kinnitavad ka teoreetilised arvutused ja sellele v&otilde;ib ennustada rakendust laengutranspordi juhtimises nanom&otilde;&otilde;tmelistes elektroonikaseadmetes.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"left\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"254\" height=\"225\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/020108.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n<em>Joonise &uuml;lemisel poolel kujutab helesinine kuul elektroni ja pind selle all sama elektroni tekitatud elektrilist potentsiaali, mis p&otilde;hjustabki h&uuml;pliku liikumise. Alumisel joonisel kujutatakse liikuva elektroni m&otilde;jul deformeerunud kristallv&otilde;ret.<\/p>\n<p><\/em>Allikad: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2007\/12\/071221182423.htm\">sciencedaily.com<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v450\/n7173\/full\/nature06399.html\"><em>Nature<\/em> <strong>450<\/strong>, 1210-1213<\/a><br \/>\nToimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased avastasid uue mehhanismi elektronide juhtimiseks l&auml;bi kristalli. Kui elektronid kristallis liiguvad, on nad kulonilises vastasm&otilde;jus &uuml;mbritsevate aatomitega ja p&otilde;hjustavad viimaste v&otilde;nkumisi, mida v&otilde;ib vaadelda kui kristallis levivaid virtuaalseid osakesi, foononeid, mis kannavad &auml;ra elektronide algset liikumisenergiat. Piltlikult ilmestab seda kujutlus vedrumadratsil veerevast raskest kuulist, mis paneb enda tee l&auml;heduses vedrud v&otilde;nkuma ja aeglustub seejuures. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-846","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/846","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=846"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/846\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=846"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=846"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}