![\"uoftastrophy\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/05\/uoftastrophy.jpg\")
<\/a>Pilt: Atacama Large Millimeter\/submillimeter Array (ALMA)<\/p><\/div>\n
\u00dcldiselt arvatakse, et planeedid moodustuvad p\u00e4rast t\u00e4he teket seda \u00fcmbritsevast gaasipilvest. Eestikeelne wikipedia \u00fctleb: “[Gravitatsioonilise] kokkut\u00f5mbumise k\u00e4igus muutub gaasipilv v\u00e4iksemaks ning hakkab p\u00f6\u00f6rlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu protot\u00e4he gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes \u00fcha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkup\u00f5rgete ning kokkusulamiste k\u00e4igus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning v\u00e4liskihid koosnevad p\u00f5hiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv t\u00e4ht l\u00f5puks s\u00fcttib, puhutakse t\u00e4he \u00fcmbrus v\u00e4ga tugeva t\u00e4hetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja v\u00e4ga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad t\u00e4hele l\u00e4himad v\u00f5i v\u00e4iksema massiga protoplaneedid oma atmosf\u00e4\u00e4rist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), p\u00f5hjuseks noore t\u00e4he soojendav m\u00f5ju ning planeetide v\u00e4ike mass, mille t\u00f5ttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida.”<\/p>\n
K\u00f5nealust pilti v\u00f5iks selles kontekstis interpreteerida nii, et kontsentrilised l\u00f5hed muidu \u00fchtlases gaasipilves on seal liikuvate planeetide j\u00e4ljed. Skeptikud on avaldanud arvamust, et nii l\u00e4hestikku asuvad planeetide orbiidid ei saa olla stabiilsed, gravitatsioon peaks kogu s\u00fcsteemi kiiresti laiali paiskama. Eriti, kuna m\u00f5ned l\u00f5hed on \u00fcksteisele v\u00e4ga l\u00e4heda.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on Daniel Tamayo juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm asja l\u00e4hemalt uurinud ja leidnud, et sellised planeetide trajektoorid v\u00f5ivad k\u00fcll stabiilsed olla.<\/p>\n
Planeedis\u00fcsteemide stabiilsus ei ole midagi lihtsat v\u00f5i iseenesestm\u00f5istetavat. Juba kolme massiivse, \u00fcksteist gravitatsioonij\u00f5uga m\u00f5jutava keha liikumine on midagi, mis valmistab f\u00fc\u00fcsikutele ja matemaatikutele j\u00e4tkuvalt nuputamist, kusjuures anal\u00fc\u00fctilist lahendit, st s\u00fcsteemi aegade algusest kuni selle l\u00f5puni kirjeldavat valemit \u00fcldjuhul ei olegi v\u00f5imalik kirja panna. Mis siis veel neljast v\u00f5i rohkemast kehast r\u00e4\u00e4kida. Ja sellised s\u00fcsteemid pigem ei ole stabiilsed.<\/p>\n
Jah, meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi tuleb ka sellest vaatevinklist kiita.<\/p>\n
Siiski, k\u00f5ikv\u00f5imalike mittestabiilsete orbiitide s\u00fcsteemide k\u00f5rval on olemas ka selliseid, mis on enam-v\u00e4hem stabiilsed ja suurem t\u00f5en\u00e4osus on stabiilseid s\u00fcsteeme leida on nn resonantsete konfiguratsioonide hulgast. Sellistes konfiguratsioonides on planeetide tiirlemine koosk\u00f5laline selles m\u00f5ttes, et tiirlemise perioodid suhtuvad \u00fcksteisesse kui t\u00e4isarvud (orbitaalresonants).<\/p>\n
Kanada teadlased leidsid, et kui HL Tauri \u00fcmber tiirlevate planeetide orbiidid paiknevad seda \u00fcmbritseva tolmupilve l\u00f5hedes, siis saavad need planeedid olla resonantses olekus, st stabiilsete orbiitidega.<\/p>\n
Allpool on Tamayo t\u00f6\u00f6r\u00fchma tehtud kaks v\u00e4ga \u00f5petlikku videot. \u00dclemisel videol on orbiitide areng mitteresonantse (st ebastabiilse) planeetide jaotuse korral, alumisel videol on planeetide jaotus resonantne.<\/p>\n